MISES on suunatud sellise mehe vastu, kes hoiab alles oma naise pärast seda, kui too on osalenud abielurikkumises. SÜÜDISTADA PS 2.26.8 On otsutatud, et mees, kes ei jäta oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele PUDENTILLA EI OLE TOIME D. 48.5. 37 PANNUD Si minor annis adulterium commiserit, lege iulia tenetur, quoniam tale crimen post pubertatem incipit. ABIELURIKKU Kui alaealine on abielurikkumises süüdi, on ta Lex Iulia’st tulenevalt selle teo eest vastutav, sest sellise teo saab peale puberteeti toime panna. MIST VAID D. 48.5.35.1 KÕLVATUSE Adulterium in nupta admittitur: stuprum in vidua vel virgine vel puero committitur. Abielurikkumine pannakse toime abielunaisega; kõlvatus lese, süütu või poisiga.
enamasti suurejooneliselt Selliste soodustuste ulatus oli muidugi vaieldav ning selle pinnalt tekkis eriti palju eriarvamusi rooma juristide seas. Ühe neist, mis puudutab viimast soodustust - favor uxoris, tooksin ka välja: D. 33, 6, 7, pr: Javolenus ... Quidam heredem damnaverat dare uxori suae vinum oleum frumentum acetum mella salsamenta. Trebatius aiebat ex singulis rebus non amplius deberi, quam quantum heres mulieri dare voluisset, quoniam non adiectum esset, quantum ex quaque re daretur. Ofilius Cascellius Tubero omne, quantum pater familias reliquisset, legatum putant: Labeo id probat idque verum est. (Keegi kohustas oma pärijat, et ta annaks tema abikaasale veini, õli, teravilja, äädikat, mett ja soolakala. Trebatius ütles, et (pärija) ei ole üksikutest asjadest kohustatud andma rohkem, kui see, mida pärija tahab naisele anda, kuna nende üksikute asjade
mustal kangal hiiglasuur hõbe-rist. Kirik oli tühi. Ainult taamal, kooritoolidel, võis ebamääraselt näha mõne preestri pead, ja sel silmapilgul, mil uks avanes, kostis kirikust pühalikult tõsine, vali, ühetooniline laul, mis hooti hukkamõisteni pea peale paiskas pahaendeliste salmide katkeid: 1 9 7 «. . . Non timebo millia populi circumdantls me; ex-surge, Domine; salvum me fac, Deus!» «. . . Salvum me fac, Deus, quoniam intraverunt aquae usque ad animam meam.» «. . . fnfixus surn in limo profundi; et non est substan-tia.» 22 Samal ajal alustas üks teine hääl koorist eraldi, peaaltari astmelt, raskemeelset ofertooriumi: «Qui verbum meum audit, et credit ei qui misit me, habet vitam aeternam et in judicium non uenit; sed tran-sit a morte in vitam.» 23 See laul, mida mõned raugad kaugel pimeduses laulsid selle ilusa, noorus- ja eluküllase