Detsembris sõlmiti Saksamaade vahel ka transpordilepingud. 1972. aastal sõlmitud SLV ja SDV suhete aluste leping kinnitas, et lepinguosaliste suhted rajanevad erineva sotsiaalse süsteemiga riikide rahumeelse kooseksisteerimise põhimõttel. NL sai oma tahtmise. 31. Millist perioodi maailmaajaloos nimetatakse detente'iks? Ida-Lääne suhted 1970ndate algul. Mõlemad pooled olid leppinud Euroopas valitseva status quoga. NL ja Prantsusmaa, SLV ja NL, SLV ja SDV, USA ja NL(relvastiku piiramine SALT 1). Lähenemise tipuks sai Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. 32. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine millal toimus ja mida seal arutati? Kes võtsid osa? Millisel tasandil? I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis
võita. Vaenlasteks osapooled blokaadi ajal veel ei saa. Tõeline kosmaar USA-le algas Hiina Rahvavabariigi (kommunistlik) loomise ja NSV Liidu aatompommi valmistamisega 1949. Siit lähtus võidurelvastumine kahe poole vahel (1952 USA-l ja 1953 NSV Liidul H-pomm). Külmas sõjas neid ei kasutata, mis on iseloomulik, kuna kardetakse vastastikku totaalset tuumasõda. Selline oht oli näiteks Korea sõja ajal 1950-1953, kus kumbki pool ei julgenud nupule vajutada. Sõda lõppes status quoga. Nüüd oli alguse saanud lepitamatu vaen. Lepitamatu vaenu USA märksõnaks sai kommunismi pidurdamine. Presidendi järgi sai nime ka Eisenhoweri doktriin, mis pidi aitama rahvaid kommunismi ohust. Vaenlased ähvardasid teineteist. Kuid need olid vaid sõnad. Ilmekas on Ungari kriis 1956, kus Eisenhoweri doktriini ei rakendatud ning VLO sekkus sõjaliselt. Siit saavad alguse USA jõuetuse sümbolid teatavates konfliktides doominoteooria Indo-Hiinas, mis laostab USA moraali
räägitakse ,,sundkäikudest". · Sel puhul jäävad tegelikud eemärgid sageli varju ega ole avaliku diskussiooni objektiks. Meie pakutud ökonoomika kontseptsioon välistab selle vea tüübi, sest võtab reformide ja muude institutsionaalsete muudatuste kriteeriumiks kõigi asjaosaliste heakskiidu või vähemalt nõusoleku. Just see on parim alus hindamaks, mis on parem alternatiiv status quoga võrreldes Koostöö kasude allikad · Koostöökasude vormid: · Omandiõiguste vastastikune tunnustamine · Vahetus · Tööjaotus · Riskide juhtimine · Saavutuskonkurents · I Investeeringud ja omandiõiguste kindlus: · Investeering on tänane kulutus lootusega saada homme suuremat tulu kui ilma investeeringuta. · Investeeringud on vajalikud kõigi koostöökasude loomise vormide puhul