Arhitektuur ja stiil Külastajat võtab vastu uusbarokne paleefassaad, selle taga kerkib kuppel ning kõrgub kivist kolmnurkviil, mis tähistab lava asukohta ja mida kroonib lüüraga Apolloni kuju. Teatri ees olevate sammaste vahel on paljude suurte heliloojate pronksist büstid. Sealt võib leida selliseid nimesid nagu Mozart, Rossini, Auberi Daniel, Beethoven, Meyerbeer, Fromental Halévy, Spontini ja Philippe Quinault. Trepikoda Kuulus trepikoda, mis koos vestibüüli ja mõlema fuajeega võtab tunduvalt rohkem ruumi kui lava ja vaatesaal, näitab, kuivõrd tähtis seltskondlik sündmus oli ooperi külastamine Belle Epoque'i ajastul. Mitmevärvilisest marmorist ja kullast ülikülluslik dekoor, massiivsed oonüksist trepikäsipuud, suured kandelaabrid ja monumentaalsed kujud trepi vaheplatvormidel- kõik sai kulissiks kodanlikule iseteadvusele
vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid) Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima. 1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia. Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik) Prantsuse baroki suurkujuks oli Jean Baptiste Lully ( despootlik/punktuaalne orkestridirigent), kelle balletkomöödia on "Kodanlasest aadlimees" Lüüriline tragöödia-Tõsine Prantsuse stiilis ooper Libretist Jean Philippe Quinault tegi Lullyga koostööd, millest sündis "Cadmus ja Hermione" "Attis", "Roland", "Armide", "Alkestis". Prantsuse stiilis avamäng, punktuaalse rütmiga, majesteetlik avaosa. Vaimulik muusika Henri du Mont- kapellijuht Grand motet- oratoorimui lähedane Tähtsaim helilooja- Mark Antoine Charpentier, kelle loodud on "Te Deur" Jean Philippe Rameau- Hilisbaroki esindaja Prantsusmaal, organist, muusikaõpetaja. Muusikateoreetikuna lõi 1722.aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum).
laulev · aaria air laulusarnane, vähe kaunistatud, süllaabiline meloodika, sageli refräänid · ansamblid · balletimuusika orkestripartituur 5 häälne · programmiline orkestrimuusika · au, armastus · seisuslikku segadust ei ole Kuulsaimad lüürilised tragöödiad on J. B. Lully "Atis" (1677) ja "Armide" (1686) Armide Armide Tragédie lyrique en cinq actes et un prologue Libreto - Philippe Quinault; Torquato Tasso eeposest "Vabastatud Jeruusalemm" (La Gerusalemma liberata ovvero Il Goffredo, 1575) pärit episoodi järgi Pariis 1686 (15.2.), Académie Royale de Musique 5 vaatust Tegelased: Proloogis: Kuulsus La Glorie; sopran Tarkus La Sagesse; sopran Tragöödias Armida Armide, paganlik võlutar; sopran Phönicie Phénice ja Sidonie Sidonie, Armida usaldusalused kaaslannad; mõlemad sopranid Idraote Hidraot , võlur, Damaskuse kuningas, Armida onu; bass
annaabi.ee 
