Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25. juuni inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat
Britid liitusid riigisekretär William Pitt Vanema nõuandel Preisimaaga. Preisimaa võidud 1757. aastal Rossbachi (Prantsusmaa vastu), Leutheni (Austria vastu) ja Zorndorfi (Venemaa vastu) lahingus, brittide edu Plassey lahingus prantslaste vastu Indias ning võidud Kanadas Québecis taastasid jõudude tasakaalu. SÕJA LÕPP - 1759. aastal alistas Briti-Preisi vägi prantslased Saksamaal Mindeni lahingus, Briti vägi lõi Prantsuse laevastikku Quiberoni lahel. 1760. aastal vallutasid britid Kanadas Montréali. 1761. aastal sunniti William Pitti tagasi astuma, sest tema poliitika oli teiste poliitikute seas ebapopulaarne. Venemaa keisrinna Jalizaveta suri 1792. aasta alguses ning uus keiser Peeter III loobus edasi sõdimast. Kuid see ei peatanud veel vaenutegevust. Sõja lõpetas tegelikult sõdimise kallis hind ning hävitustöö, mida see mõlemal poolel tegi, nii et raha ja relvad peagi otsa lõppesid
annaabi.ee 
