Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Donato
skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta ka suri 18. veebruaril 1564. aastal. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J. de Quercia teosed. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad.
Ta tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta ka suri 18. veebruaril 1564. aastal. (4) 4 Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J. de Quercia teosed. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse. Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" (1501-1504) Firenze Akadeemia muuseumis. Viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud inimesed on nii kehalt kui vaimult tugevad. (4)
See mees ei lootnud kellegi abile, vaid uskus iseenda inspiratsiooni. Ta oli nii maalikunstnik kui ka skulptor. Ta kujutas oma tegelasi pingeseisundis, kus kehapoosid ja pilgud väljendasid otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Ta väljendab nii kristlikku kui ka individualistlikku, enamasti renessanssinimest ja ka enamasti ennast. Kunstniku varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud (tutvumine Lorenzo de`Medici antiigikoguga ) ning Giotto, Masaccio, Donatello ja J.de Quercia teosed.Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501- 1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Kuigi Michelangelo peab end elu lõpuni pigem skulptoriks kui maalikunstnikuks, kinnitades esimese ülevust teise ees, jääb tema suurteos siiski maalikunsti valda
1475.aastal Arezzo lähistel ja suri 1564.aastal Roomas. Õppis Firenzes 1488-89 D.Ghirlandaio juures maalikunsti ja 1489-90 Berto di Giovanni juhendusel skulptuur. Tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideega. Töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-95 Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Micelangelo kujunemist mõjutasid antiikskulptuur ning Donatello, Giotto di Bontone, Masaccio ja J.della Quercia teosed. Looming: Tema mitmekülgne looming moodustab itaalia renesansskunsti tipu. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse, hilisemais võib tajuda ka renessansiaja aadete ummiku traagikat. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Micelangelo on kujutanud peamiselt inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust