Merihärg Myoxocephalus quadricornis Üldist · Kuulub puugiliste seltsi,võldaslaste sugukonda. · Eesti keeles ka hollandi härg, nelja sarvega merihärg, lehm, merikoer, simp, simpu, simpa · Merihärja liha hinnatakse nolguse lihast paremaks. Välimus, levik · Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika magestunud rannavetes. · Peamiselt riimveeline, leidub ka suurtes järvedes. · Meres elab pinna lähedal, järvedes otsib sügavaid kohti. Meres elavad merihärjad on on mageveelistest suuremad, keskmiselt 25 cm, harva kuni 36 cm pikkused: mageveeliste merihärgade pikkus on on tavaliselt 10--15 cm, vaid suurtes järvedes ületab see 20 cm. Toitumine · Sööb peamiselt iidsete juurtega koorikloomi kuid ei pelga ka kalade marja.
21. sugukond: Mudillased, Gobiidae 57. Must mudil, Gobius niger L. 58. Väike mudilake, Pomatoschistus minutus minutus (Pallas) 59. Pisimudilake, Pomatoschistus microps microps (Kröyer) 60. Kirjumudil, Coryphopterus flavescens (Fabricius) 22. sugukond:, Trichiuridae 61. Makrell, Scomber scombrus L. 23. sugukond: Mõõkkalalased, Xiphiidae 62. Mõõkkala, Xiphias gladius L. XII selts: MERIPUUGILISED, SCORPAENIFORMES 24. sugukond: Võldaslased, Cottidae 63. Merihärg, Triglopsis quadricornis quadricorniis (L.) 64. Nolgus, Myoxocephalus scorpius scorpius (L.) 65. Meripühvel, Taurulus bubalis (Euphrasen) 66. Võldas, Cottus gobio L. 25. sugukond: Merivarblaslased, Cyclopteridae 67. Merivarblane, Cyclopterus lumpus L. 26. sugukond: Pullukalalased, Liparidae 68. Pullukala, Liparis liparis barbatus Ekström XIII selts: LESTALISED, PLEURONECTIFORMES 27. sugukond: Kammellased, Scophthalmidae 69. Kammeljas, Scophthalmus maximus (L.) 28. sugukond: Lestlased, Pleuronectidae 70
Pseudoabüssaalis valitseb tihti stagnatsioon ja hapnikupuudus; see kaob, kui väinadest taas merevett sisse tulvab. Meri on noor (umbes 10.000 aastat) ja loomastik noor; kohapääl tekkinud liike polegi. Fauna koosneb vähestest mere- ja vähestest mageveeliikidest, mõlemad eurühaliinsed. On mõned Põhja järvedele ja riimveelistele suudmetele iseloomulikud, hapnikunõudlikud liigid, nn. jääaja reliktid, näiteks Saduria entomon, Mysis relicta, Pontoporeia femorata, Myoxocephalus quadricornis, Phoca hispida. Läänemere zooplanktoni näiteid: keriloomi, vesikirbulisi, aerjalgseid, limusevastseid, ainurakseid. Läänemere põhjaelustik: Taani väinades: madutähed, merisiilikud, meritähed, hulkharjas- ussid, limused. Keskosas: hulkharjas- ussid, limused. 93. Ponto-Kaspia bassein, on samuti olnud vaheldumisi mageda ja riimveega, aga Läänemerest kauem. Siin on kujunenud oma endeemiline riimveefauna, mis tuleb hästi toime
Pseudoabüssaalis valitseb tihti stagnatsioon ja hapnikupuudus; see kaob, kui väinadest taas merevett sisse tulvab. Meri on noor (umbes 10.000 aastat) ja loomastik noor; kohapääl tekkinud liike polegi. Fauna koosneb vähestest mere- ja vähestest mageveeliikidest, mõlemad eurühaliinsed. On mõned Põhja järvedele ja riimveelistele suudmetele iseloomulikud, hapnikunõudlikud liigid, nn. jääaja reliktid, näiteks Saduria entomon, Mysis relicta, Pontoporeia femorata, Myoxocephalus quadricornis, Phoca hispida. Loomastik on eri osades erinev: Taani väinades: madutähed, merisiilikud, meritähed, hulkharjas- ussid, limused, keskosas: hulkharjas- ussid, limused, Läänemere põhjapoolse (magedama) osa põhjaloomi mudapõhjalt: hironomiidivastseid, limuseid, väheharjasusse, limuseid, vähid 93. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline Must meri ja teised temaga ajalooliselt seotud mered, nn. Ponto-Kaspia bassein, on