Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"qii" - 7 õppematerjali

Detailide tugevus paindel
27
pdf

Detailide tugevus paindel

Alumised kiud tõmmatud I I C · lõige II (F1 ja FB vahel, xII = 300 ... 600mm), analüüs vasakult poolt: Lõige II FA = 60kN F1 = 100kN Tasakaalutingimused: F = 0 ja M = 0 QII MII QII = QC'' = QB' = F1 - FA = 100 - 60 = 40 kN (- ) M = F x - F (x - 0.3) = 30 - 40 x ; A C II A II 1 II II xII

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
42 allalaadimist
Detailide tugevus paindel
27
pdf

Detailide tugevus paindel

Alumised kiud tõmmatud I I C · lõige II (F1 ja FB vahel, xII = 300 ... 600mm), analüüs vasakult poolt: Lõige II FA = 60kN F1 = 100kN Tasakaalutingimused: F = 0 ja M = 0 QII MII QII = QC'' = QB' = F1 - FA = 100 - 60 = 40 kN (- ) M = F x - F (x - 0.3) = 30 - 40 x ; A C II A II 1 II II xII

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
45 allalaadimist
LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

Varras QI = F1 Aktiivne koormus F F = F1 + F2 F1 I lõikepind m=2 QII = F2 F1 F2 II lõikepind I lõikepind Toereaktsioonid II lõikepind F F2 Joonis 4.5

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
7 allalaadimist
LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

Varras QI = F1 Aktiivne koormus F F = F1 + F2 F1 I lõikepind m=2 QII = F2 F1 F2 II lõikepind I lõikepind Toereaktsioonid II lõikepind F F2 Joonis 4.5

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
16 allalaadimist
AM kordamiskusimused lopueksamiks- vastused
65
doc

AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

H(Q) -tunnusjooned H(Q)I ja H (Q)II rõhtsuunas liita (s.t. liita samale ordinaadile H vastavad abstsissid Q ). Ühiskõvera ja võrgutunnusjoone lõikumispunkt määrab pumbasüsteemi tööpunkti ja jõudluse H(Q)I+II. Pumpla kasuteguri määramiseks on tarvis leida iga pumba kasuteguri väärtus . Selleks tõmmatakse ühistööpunktist rõhtjoon lõikumiseni pumpade H( Q) - kõveratega . Nii saab kummagi pumba jõudluse ühistöös - QI ja QII H (Q) võrk H H(Q) I+II H(Q)I Q1II Q1I H(Q)II QII QI 44

Mehaanika → Abimehanismid
125 allalaadimist
Soojustehnika konspekt
21
docx

Soojustehnika konspekt

kompressoreid võib kasutada max 1MPa ja juba kõrgemate rõhkude saamiseks kasutatakse mittemastmelisi kompressoreid, kusjuurse astmete vahele on paigutatud jahutajad kus toimub konstantse rõhu õhu või gaasi vahejahutus. Olenevalt millist rõhku on vaja saada kasutatakse 2-6 astmelisi kompressoreid. Mittmeastmelise kompressori kasutamine võimaldab komplimeerimisprotsessi lähendada isotermsele protsessile. 3 astmeline kompressorit kujutab endast 3 järjest kolbi. qI = pind Aaa ' BA qII = pind Bbb ' CB lI = pind 1aa '' 41 lII = pind b ' b '' a '' a ' lII = pind 23b '' b ' lK = lI + lII + lIII Kui me komplimeerime 1 astmelisest kompressorist. Mittmeastmeline komplimeerimine annab ökonoomiat kulutatud töös. p xi = n 2 p1 Üksikutes komprssori astmetes leitakse ja n on astmete arv. Veeaur põhiomadused Veeauru tableid ja diagrammid

Energeetika → Soojustehnika
138 allalaadimist
Vahvlist südamed
186
pdf

Vahvlist südamed

+ =- a=r !^ji =-qlE€ ! i9 5c ,z *==;n ;=aii =-=ie=! '': - - --= - '= l-.: I _v- x i ,i==4.- = iT=7?- 3 rdttt: = ^ eE'c:ll:E !! = =a7 =-rEa; s = = :r:.- = - F^ ;: -:Qii, t izi =_i J- J; E E =i TEEi=br, al E #EEE5 3:=TaE =€7ii EESEA<"N E;*;*riiii: EEEE:{isFFi 3t=i;iE=l'"*= EE€E,iEE Si= 5i+5*.i: IEi E,EE;t€i **E z*t i;E1€ r ==l=,=;l:=*:_ i;E;5+z=:tEe =Er g=Eg* ti,?3li€:€ :€ 1

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun