Mandzud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus olulisi muudatusi ei toimunud: riigiametisse astumiseks oli vaja sooritada eksamid,kus tähtsal kohal klassikaline kirjandus, kehtivad seadused, kalligraafia, luulekunst. Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastika keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli
valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid võrdlemisi kiiresti ning võtsid omaks hiina valitsemissüsteemi ja konfutsiaanliku mõttelaadi. Haridusele mingeid olulisi muudatusi ei toimunud. Opositsioonilised mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle. Kangxi pojapoeg Qianlong kehtestas maal lausa kirjanduse inkvisitsiooni: tuleriidal põletati ligi 14 000 nimetust raamatuid; vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu ametnike heakskiitu. Hiina kultuuri areng ei seiskunud vaatamata ametliku soosingu puudumisele ja tagakiusamisele. Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu". Teatrikunstis prevaleeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu
värvilised gravüürid.Tarbekunstis tegi edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.-17.saj katsetama kolme-kuni viievärvilisi.Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mööbli ja arhitektuuridetailide kaunistamisel kasutati punast lakki.16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad: jesuiidid, frantsiskaanid, kes levitasid ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong avaldas 1756. aastal dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelustati välisreisid.Õitseng oli salakaubandusel, repressioonist hoolimata jätkus misjonitöö.Laiu rahvahulki haaras taipingide liikumine,mille tõttu ei suutnud Hong Xiuquani oma ideid ellu viia, valitsusväed surusid selle maha ning Xiuquan tegi enesetapu.19.saj Hiinas arenes ulatuslik edumeelne liikumine uue teaduse eest. Selle all mõisteti nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni