a-l "Genji monogatari" Murasaki Shikibu poolt Heiani perioodil kirjutatud õukonnaromaan Mõisted: kambun jaapanis kirjutatud hiinakeelne proosa tanka lühike jaapani luuletus (5+7+5+7+7) haiku lühike jaapani luuletus, loodus- või armastusteemaline (5+7+5). monogatari suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest Qur'n Araabia pühakiri, 650 56 a-l al-Mu'allaqt Hammadi poolt koostatud qasidasid sisaldav luulekogu, 7 luuletajat, 8. saj hamr veiniluule zuhd askeetlik luule Layla ja Madznun Üks põhilisi züseesid Araabia kirjanduses, klassikaline gaseel Ab Nuws hamri ehk veiniluule esindaja
". Räägib Jaapani 'müstilisest tarkusest' , zenist. Murakami Haruki- jaapani romaani kirjanik, esikromaan "Kuula tuule laulu" Mõisted: kambun - hiina märkidega jaapani kirjandus. Meeste kirjaviis. Selles on kirjas seadused, faktid,suutrad tanka - vormi skeem 57577 lühike luuletus haiku - zen-budismist ja taoismist mõjutatud loodusluule (575) monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele madh - panegüüriline luule hamr -veiniluule, esindaja Abu Nuias zuhd - askeetlik luule, esindaja Abu l-Atahya
Olulisim autor oli ibn al-Muqafta. Tema tähtsaim teos on ,,Kalila ja Dimma". See on esimene araabia kirjanduse proosateos. Iraani kirjanduse kontekstis on see lihtsalt iraani kirjandus araabia keeles. Loomajutud, oma versioon India loomajuttudest; riigivalitsemisõpetus. Pandi kirja 8. sajandil, uuendusperioodil, mille algatasid iraanlased. Uus-pärsia keelse kirjanduse teke jäi ajavahemikku 8.10. sajand. Alad, mis jäid Araabiast kaugele, võtsid üle mõned kirjandusvormid, nt qasda, masnavi (jutustav eepiline kirjandus, araabias seda ei kasutatud), gazal (10 bayt'i). Võeti üle araabia keele kirjavorm, mis ei sobinud üldse pärsia keelega. Araabia keeles on 3 vokaali ja hunnik konsonante, pärsia keeles on aga palju rohkem vokaale ja vähem konsonante. Luule oli olulisem, kõrgem, selles kirjutati isegi teadustekste. Tuntumate luuletajate värsid koguti kokku diivaniteks. Pärsia kirjandus jaguneb: - suur klassika tuntumad, parimad autorid
annaabi.ee 
