Veekogu, kust püüdsin Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome. Rauma Soome.Rauma. Ilmastik Pilvis, tuuline. Vihmane, tuuline. Päikseline, tuuline. Tuuline, vihmane. Päikseline, kergelt tuuline. Püügiaeg 21:10 09:24 11:35 14:20 13:25 Kogus 11 kala 3 kala 14 kala 1 kala 8 kala Mis päeval: Kolmapäev:17.07.13 Neljapäeval:18.07.13 Lauppäev:20.07.13 Pühappäev:21.07.13 Teisipäev:22.07.13
Kalade käitumine Differentseeritud püügivõime q Kalade morfoloogia Selektiivsus c Meeskonna kompetents Keskkonnatingimused Püügiaeg, püügitsoon (püügivõimsus) (nähtavus, hüdrodünaamilised väljad jne.) SAAK Qlik u 3 6. Kalapüünised, kui insenerlikud tarindid A) Kalapüünised on samuti insenerlikud tarindid, kuid erinevalt näiteks tsiviilehitusllikest tarinditest on kalapüüniste näol tegemist painduvate tarinditega. Umbes 90 % kogu
Ilmselt olid neis asulates peatunud hooajalised hülgekütid. Saaremaal on Kriiska kaevanud Võhma asulakohta. Eesti saarte mesoliitikumile on üldiselt iseloomulik, et tööriistade valmistamiseks kasutati kohalikke kivimeid: kvartsi, madalakvaliteedilist tulekivi, kvartsporfüüri. Eesti ranniku ja saarte asustamise küsimustega ongi tegelenud peamiselt Aivar Kriiska. Tema uurimused on osutanud, et väikesaartel käidi vaid hooajaliselt, kevadtalvel: see oli viigri ja hallhülge parim püügiaeg. Kõigepealt asustati Saaremaa, sealt liiguti edasi Kõppu (40 km) ja Ruhnusse (50 km). Saaremaa oli tol ajal praegusest palju väiksem, Kõpu ja Ruhnu aga väikesaared üsna kaugel meres. 8 ÜLEMINEK NEOLIITIKUMI. MUUTUSED ELULAADIS NEOLIITIKUM 50001800 ema Neoliitikumi alguse kriteeriumid Nö traditsioonilisteks kriteeriumideks üleminekul neoliitikumi on põllumajanduse algete ilmumine. Põhjamaade puhul ei saa seda
25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Kilu on 1 varu ühik, turska 2 varuühikut Eestis. Kalasaak sõltub püügitsoonis olevast kalahulgast, kala "tabatavusest" (praktiliselt sama, mis differentseeritud püügivõime), püünise selektiivsusest ja püügivõimest ja rakendatud püügikoormusest (püügivõimsusest). Üldjuhul kujutab kalasaak endast mingit valimit ( väljavõtet) mingil teatud alal (püügitsoon) teatud ajavahemikus (püügiaeg) esinenud kalapopulatsioonist (kalakogumist). Kuid see valim ei vasta ei absoluutväärtustelt ega ka kompositsioonilt (pikkuselis/liigiliselt struktuurilt) tegelikele väärtustele püütavas populatsioonis. Erinevus tekib eelkõige tingituna kahest püünise omadusest: differentseeritud püügivõimest q ja selektiivsusest c. Oma mõju avaladavad siin ka püütavas kalapopulatsioonis esinevate kalaliikide bioloogilised isärasused ja keskkonnatingimused.