horisontaalbasseini mahtuvusega 6000 m³ (2 tk). Kütuse ettevalmistamine Kütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ning süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Eelnevalt toimub kütuse peenendamine haamerpurustis ja seejärel jahvatatakse ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse, mahtuvusega 200 m³ (2 tk). Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus (4,0/4,5x150 m). Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu.
horisontaalbasseini (9) mahtuvusega 6000 m³ (2 tk). Kütuse ettevalmistamine Kütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ning süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Eelnevalt toimub kütuse peenendamine haamerpurustis (2) ja seejärel jahvatatakse ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga (6) ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse (14), mahtuvusega 200 m³ (2 tk). Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus(10) 4,0/4,5x150 m. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker, mis jahutatakse maha restjahutajaga ja ladustatakse ühendatud lattu.
kaudu. Esmalt peenendatakse kütus haamerpurustiga ja seejärel jahvatatakse seda kolmes ühekambrilises kuulveskis. Jahvatamise ajal toimub ka kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse veskile paigaldatud kottfiltriga kinni ja transporditakse pöördahjude kütusepunkritesse. Erinevate alternatiivkütuste jaoks on paigaldatud omad doseerimissüsteemid. Klinkrit põletatakse kolmes pöördahjus suurusega 4,0/4,5 × 150 m. Pöördahju ühest otsast läheb sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja selle korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis- keemilised protsessid, mille tulemusena moodustub klinker. See jahutatakse restjahutajaga maha ja ladustatakse ühendatud lattu. Pöördahjust väljuvad suitsugaasid puhastatakse elektrifiltris ja suunatakse korstnasse. Elektrifiltris kinnipüütud tolm ladustatakse silos
horisontaalbasseini (9) mahtuvusega 6000 m³ (2 tk). - Kütuse ettevalmistamine Kütus doseeritakse etteantud vahekorras (põlevkivi ning süsi/naftakoks) eraldi punkrite kaudu. Eelnevalt toimub kütuse peenendamine haamerpurustis (2) ja seejärel jahvatatakse ühekambrilises kuulveskis (2,8x5,4 m) (3 tk). Kuulveskis toimub kütuse samaaegne jahvatamine ja kuivamine. Valmis kütusejahu püütakse kinni veskile paigaldatud kottfiltriga (6) ja transporditakse pöördahju kütusepunkrisse (14), mahtuvusega 200 m³ (2 tk). 5 - Klinkri põletamine Klinkri põletamine toimub kolmes pöördahjus(10) 4,0/4,5x150 m. Pöördahju ühest otsast antakse sisse lobri ja teisest otsast kütus. Pöördahi on varustatud kettsoojusvahetitega ja ahju korpus on seest vooderdatud kuumuskindlate kividega. Pöördahjus toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille
laagerdamine ning tsemendi jahvatus(vajadusel kipsi lisamine). Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri veesisaldusega ~40%, mis korrigeeritakse, homogeniseeritakse ja säilitatakse lobribasseinides. Eelised: materjalide jahvatatus paraneb, segud homogeensemad, lobrist moodustunud kuulikesed kuumenevad ühtlasemalt pöördahjus Puudused: suur energiakulu, ajakulukam(pöördahjus), suurema pöördahju vajadus. Kuivmenetlus: otstarbekas, kui tooraineks üks komponent mergel (savi ja lubjakivi looduslik segu) ning toorained on püsiva keemilise koostisega. Tooraine jahvatatakse ja segatakse üheaegselt kui tooraine niiskus üle 10%, siis eelneb trummelkuivatus. Eelised: soojaenergia 2x vähem vajadus. Puudused: madalam homogeensus 9. Tsemendi eritüübid. Tsemendile esitatavad nõuded CEM I: Portlandtsement
energiamahukas tööstusharus alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmisega [26]. Eestis oleks antud tehnoloogiat võimalik rakendada AS Kunda Nordic Tsemendis, kus on kasutatud rehvide puhul täidetud kõik tsemendi tootmiseks vajalike kütuste nõudmised. Lisaks on omalt poolt temendi tootmisel täidetud ka kõik kasutatud rehvide ohutuks põletamiseks vajalikud tingimused, milleks on kõrge temperatuur (teatud tsoonis üle 1400 kraadi), pikk põlemisgaaside ja materjali viibeaeg pöördahju kõrge temperatuuriga piirkonnas, piisav hapnikuvaru põlemiseks, suur termiline inerts ja aluseline keskkond. AS Kunda Nordic Tsemendi tehasel on olemas ka suitsugaaside puhasti, mis on kasutatud rehvide kütusena kasutamiseks vajalik. Kütusena saab kasutada nii purustatud sõiduauto- kui ka veoautorehve. Transpordikulude kokkuhoidmiseks on otstarbekas kasutada juba varasemalt purustatud ehk eelpurustatud kasutatud rehve
Suurimat huvi Eesti Mereakadeemia teenustest tunti majandusuuringute, laevamehaanika ja mereõiguse vastu. 2. JÄÄTMEPÕLETUSEST Jäätmekütus (RDF - refuse derived fuel) - põlevjäätmetest valmistatud kindla koostise, tükisuuruse ja tihedusega kütus. On kasutusel ka teine inglisekeelne termin refuse (REF), mis tähendab valikuliselt kogutud põlevjäätmete massi. Jäätmekütust on võimalik põletada koos tavakütusega (hakkpuidu, turbaga või anda lisakütusena tsemendipõletus pöördahju) Jäätmekütust peetakse kehtivate õigusaktide kohaselt tavajäätmeks. Seega tuleb jäätmekütuse põletamisel järgida jäätmepõletamise reegleid. Jäätmepõletusmääruse nõudeid ei kohaldata järgnevate jäätmeliikide põletamisel (põletatakse nagu tavaliste kütust): o põllumajanduse ja metsanduse taimseid jäätmeid; o toiduainetetööstuse taimseid jäätmeid, juhul kui töötlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära;
annaabi.ee 
