– leia see ül 4 lingilt geography lingilt. Kui suure osa moodustab see a. riigi maismaa-alast – andmed lingi alguses; kui suure osa aga b. riigi põllumaast arable land? Arvuta. Niisutatav ala: 1,700 ruutkilomeetrit Maismaa-alast moodustab see: 0.7 % Põllumaa moodustab maismaa osast: 23.23 % 8. Lingilt http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=63 leia oma riigi (vali riik) kõige olulisem/peamine/“esimene“ põllumajandussaadus, mida riik ekspordib ja mida impordib - Commodities by country : import /eksport – näed seda tabelist, vali rahalise väärtuse järgi (value USD). Impordib veini, ekspordib Bever.Dist. Alc (Pole õrna aimu ka, kuidas seda tõlkida) Kokkuvõte. Tegelesid selle töölehe puhul kolme hankiva majandusharuga. Vaata oma „leiud üle“, mõtle läbi ja püüa luua seoseid ja üldistada. 1
Valitsus aga nii ei arva ning veinidele tahetakse panna hoiatussildid stiilis ,,joomine võib kahjustada tervist", mis ei ole veinidele hea reklaam. Esineb keskonnaprobleeme, sest kliima soojenemisega muutub ka veinitööstus. Hoolimata nendest hädaohtudest ja tagasilöökidest, on prantslased kindlad, et suudavad prantuse veiniturismi tagasi tuua sellisena, nagu see oli varem.(4) 4. HISPAANIA - MAAILMAKUULUS VEINITURISMI SIHTKOHT 20.sajandi algul oli vein Hispaanias kui põllumajandussaadus, mida toodeti igapäevaselt nagu kartuleid, tomateid ja piprakauni. Sellel ajal ei peetud veini alkohoolseks joogiks, vaid üheks arvukatest maitselisanditest toidu juurde. Tuntud veinipiirkondi oli vaid paar tükki: Jerez ja Rioja. Suurem osa elanikkonnast ostis nädalajagu veini igal pühapäeval peale kirikuskäiku külakõrtsidest kaasa, kus seda valmistati. Siiani eksisteerivad veel ühistukõrtsid, mis müüvad massiveini, samuti maapiirkonnad, kus toit ja vein käsikäes käivad
Lõuna-Ameerikas. Kasvas kaubandus, suurenesid investeeringud. Suurt huvi tundsid sakslased Lõuna-Ameerika rikkalike toorainetevarude vastu. Esimese maailmasõja mõjul arenes ka Ladina-Ameerika majandus. Tõusid väljaveokaupade ja tooraine hinnad. Arenes omamaine tööstus. Ent seos maailmamajandusega jäi endiselt ühekülgseks ja see süvenes veelgi. Nende riikide väljaveoartikliks oli kas mõni kindel põllumajandussaadus (Argentiinal liha ja teravili, Brasiilial ja Kolumbial kohv, Kuubal suhkur) või maavara ( Tsiilil vask, Boliivial tina, Venezuelal nafta). Majanduse sellise ühekülgsuse tõttu andis 1929.-1933. aasta ülemaailmne majanduskriis Ladina-Ameerika riikidele eriti ränki hoope. Kui maailmaturu nõudlus väljaveoartikli järgi kahanes, vähenesid riigi sissetulekud. Majanduskriis vapustas Ladina-Ameerika niigi ebakindlat poliitilist korraldust
maitsestamiseks kõige paremini sobivad (hakklihamaitseaine, pitsamaitseaine jne.). Maitseainesoolad on maitseainesegud, mis sisaldavad veel 30...40% keedusoola ja naatriumglutamaati. Maitseaineid säilitatakse puhastes ja kuivades ruumides. Peavad olema hermeetilises pakendis, et vältida aromaatsete ainete lendumist. Vältida tuleb otsest päikesevalgust. Säilivusaeg oleneb eeterlike õlide hulgast ja jahvatusastmest. 8. TERAVILI JA TERAVILJASAADUSED Teravili on tähtsaim põllumajandussaadus. Teraviljasaadused on jahu, tangained, linnased, tärklis, inuliin ja nisugluteen. Teravilju kasutatakse samuti piirituse tootmisel ja õlletööstuses ning loomasöödaks. 8.1. Teravilja ehitus ja keemiline koostis Teraviljade ehitus on enam-vähem ühesugune. Pealt on tera kaetud kestaga (vilja-, seemne- ja osadel veel õiskest). See koosneb peamiselt tselluloosist, mis ei ole organismi poolt omastatav, kuid ballastainena vajalik tervislikul toitumisel ning mineraalainetest
annaabi.ee 
