liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootilised tegurid Inimmõju Selgitus:Inimesed kujutavad endast ohtu põtradele. Jahimehed jahivad väga palju põtru ning põdrad ei oska endid kaitsta ning kaotavad seetõttu oma elu. Konkurendid Selgitus: Konkurendid võivad võtta põdrapullilt ära põdralehma. Kui põdrapull piisavalt hirmutavat ning samas põdralehma jaoks atraktiivset häält ei tee, on suur tõenäosus, et mõni teine põdrapull tuleb asja uurima ja nad võivad omavahel ka sarvepidi kokku minna,mille tulemusel on suur tõenäosus,et nad surevad. Toit Selgitus: Toit mõjutab seda, kui aktiivne on põder. Kui ta saab piisavalt toitu, on tal ka energiat liikumiseks rohkem. Vastassugupool
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra
ka ligi 250 kiirlaadijat, mis võimaldavad Mitsubishi I-MiEV näitel 30 minutiga täita tühja aku 80 protsendi ulatuses. Kiirlaadijate võrk hakkab katma nii suuremad asulaid, peamisi maanteid kui ka olulisemaid transpordisõlmesid. 1 Ilukirjanduslik tekst: PÕDRA JÕULUD Jüri Rant Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude
uued sarved, alguses on need pehmed, kaetud nahaga, luustumata. Augustis septemberis saavutavad need maksimaalse suuruse, nahk hakkab maha pudenema ja sarved luustuvad. Põdrad hõõruvad vastu puid naha maha, puukoores olevad parkained värvivad sarved pruuniks. Põdrapullid kasutavad üldjuhul sarvi selleks, et põdralehmadele ja rivaadile muljet avaldada. Pulksarved Kühvelsarved Põdrapull 5 Toitumine Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, lehtedest, okastest, koorest, samblikest ja seentest. Puudest ja põõsastest on eelistatumad: paju, pihlakas, kadakas, haab, saar, mänd, kask ja kuusk. Rohttaimedest: tarnad, pohlad, mustikad, soo - ja veetaimed. Toiduks tarvitavate puu- ja põõsaliikide arv ulatub kolmekümneni, rohttaimede arv 70-ni. Männi- ja kuusekoorest toitudes võivad nad metsale suurt kahju teha
köhimist. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi, tekitades niiviisi eriti kuuse-, männi- ja 5 haavanoorendikele suurt kahju. Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine paraku niisama keskpärane kui teistel metsloomadel. Pildid Põdravasikad mängimas 6 Põdrapull söömas Kokkuvõte Sain teada palju huvitavat põtrade kohta, mida ma veel ei teadnud. Näiteks palju nad söövad ja palju neil lapsi on. 7 Kasutatud kirjandus 1. wikipedia 2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/p6der2.htm 8
Kuid olles ise taevas, näeb oma päikesest silmaga kõike. Lisaks vereohvritele on neenetsid üleloomulike jõududega seotud elusate ,,ohvriloomade" abil. Igal perekonnal on mõned sellised loomad, kõik nad on kastreeritud põdrapullid. Nad on pühendatud kas mõnele jumalusele või on mingil muul moel üleloomuliku jõuga lähedalt seotud. Selliste põhjapõtrade ülesanne on kaitsta eelkõige karja. Üldnimetusena kasutatakse terminit jumala põdrapull. Kuigi neenetsi ja tema karja käekäik sõltub paljuski heast läbisaamisest üleloomulike jõududdega, on tema tähtsaimaks abiliseks igapäevane ,,töövahend" sõidupõder. Suhet karjuse ja tema sõidupõtrade vahel võib tinglikult isegi sõpruseks nimetada. Iga kord, kui karjus sesab kraaliaetud põhjapõtrade keskel ning valib sõidunarta jaoks veoloomi, tuleb tal arvestada paljude erinevate kriteerimidega. Ta
vaid ohvri tabamiseks, puu otsa ronimiseks või enesekaitseks. Murrab võimaluse korral rohkem kui korraga ära süüa jaksab, ega saa jagu külmunud toidust. Kiskjad omavahel pole sugugi suured sõbrad. Hunt ja ilves ,,kontrollivad,, rebase ja kähriku arvukust, peale selle murrab karugi kährikuid ja ilves aegajalt mõne nugise. Hunt ja ilves inimest tavaliselt ei ründa, küll aga võib seda teha väikeste järglastega põdralehm või metssiga, või jooksuajal ärritunud põdrapull. 11 Kui mõni metsloom on ebahariliku käitumisega, võib ta olla marutaudis. Ole ettevaatlik, püüa sellise loomaga kontakti vältida ja teata sellest rahvusparki. Talvises vaikuses elustavad Lahemaa metsi sõralised, metsnugis, orav, rebane. Nugise sõrmeotsa-suurused paarisjäljed lumel moodustavad pika keti, mis vahel murtud hiireni viib.
annaabi.ee 
