,,Pyrrhon ei nimetanud midagi ei kauniks ega inetuks, ei õiglaseks ega ebaõiglaseks ja üleüldse arvas ta, et midagi tõelist pole olemas, inimesed juhinduvad vaid seadustest ja tavadest, sest miski ei ole rohkem üks kui teine. Vastav oli ka Pyrrhoni eluviis: mitte millestki ei hoidunud ta kõrvale, sattudes nii hädaohtudesse, olgu see siis vanker, järsak või koer. Hädaohtudest püüdsid teda kõrvale hoidata sõbrad, kes teda saatsid. Ainesidemos kirjutab, et otsustusest hoidumine oli Pyrrhonile reegliks vaid filosoofias, igapäevases elus aga polnud ta sugugi ettevaatamatu. Pyrrhon oli alati rahulik. Kui tema juttu ei kuulatud, siis jätkas ta kõnelemist ka ilma kuulajateta. Noorest peast aga olevat ta olnud üpris elavaloomuline. Sageli lahkus ta kodust ilma kellelegi ütlemata ja hulkus igasugustega ringi." Pyrrhon elas (erinevate andmete järgi) ajavahemikul 360-275 eKr ning oli seega Zenoni (Kitionist) ja Epikurose kaasaegne. Tema kohta on teada, et ta reisis Aleksander Suure
Eklektitsismi ülekaal hajutab skepsise Akadeemiast õige pea. 3.3 Noorem skepsis Noorem skepsis leiab aset Aleksandrias. Selle silmapaistvaks viljelejaks osutus Ainesidemos, kes tegutses filosoofia õpetajana ning vastava kooli juhina tõenäoliselt aastatuhande vahetuse paiku. Mõningate uurijate oletusel ka viimase eelkristliku sajandi lõpul. Ainesidemos toetub oma filosoofilises arutlustes skepsise loojale Pyrrhonile. Ainesidemose peamine huvi näib koondunud olevat tõe tunnetamatuse üksikasjalisema uurimise ümber. Selle tulemused on ta kokku võtnud kümnesse punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade segavus, erinevad subjektiivsed seisukohad, asjade erinev toime kvantumi ja ehituse
Kahtles teadmimse võimalikkuses, tõekspidamiste tõelevastavuses, tõe kriteeriumides ja millegi tõestamise võimalikkuses. Nn. kindlatele tõdedele võib üksnes omistada teatud määral tõenäosust. Kritiseeris ägedalt stoikude teoloogiat ja nende rahvapärast polüteismi mitte seda kummutades, vaid selle kõige tõestamatust näidates. Noorem skepsis õilmitses Aleksandrias (Akadeemiast surus eklektism ta välja). Väljapaistvaim esindaja Ainesidemos toetub pms. Pyrrhonile. Tema kool tegutses Aleksandrias veel III saj. pKr., seal on õpetanud Sextus Empiricus (analüüsis loogilise süllogismi kõlbmatust väidete tõestamiseks). 57. Filosoofiline eklektism Filosoofilise eklektismi kujunemist on mõjutanud kahesugused tegurid. Kultuuriloolised, mis olid seotud toonase poliitilise maailma väljakujunemisega. Rooma võimu avardumine impeeriumiks andis rohkesti võimalusi erinevatele impeeriumi territooriumile jäävatele rahvastele omavaheliseks suhtluseks
annaabi.ee 
