UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred
44. saarvaher (Acer negundo) L. Sgk: lemmaltsalised (Balsaminaceae) 45. väikeseõieline lemmalts (Impatiens parviflora) DC. Sgk: türnpuulised (Rhamnaceae) 46. harilik paakspuu (Frangula alnus) Mill. Sgk: pärnalised (Tiliaceae) 47. harilik pärn (Tilia cordata) Mill. Sgk: pajulillelised (Onagraceae) 48. mets-pajulill (Epilobium adenocaulon) L. Sgk: sarikalised (Apiaceae) 49. aedtill (Anethum graveolens) L. Sgk: uibulehelised (Pyrolaceae) 50. harilik seenlill (Monotropa hypopitys) L. Sgk: kanarbikulised (Ericaceae) 51. harilik küüvits (Andromeda polifolia) L. 52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57
Selts kanarbikulaadsed – Ericales umbes 20 sugukonda, varem jagati vähemalt nelja seltsi Morfoloogiliselt raske iseloomustada: enamus vahelduvate lihtlehtedega puittaimed, õied varieeruvad, aktinomorfsed ja sügomorfsed, liit- ja lahklehise krooniga (lemm-maltsalised, siniladvalised, eebenipuulised, nurmenukulised, sapotillipuulised, teepõõsalised, kanarbikulised, aktiniidialised, sarratseenialised Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Kukemarjalised (Empetraceae), uibulehelised (Pyrolaceae) ja seenlillelised (Monotropaceae) ning rööpkanarbikulised (Australaasia päritolu) kuuluvad nüüd kanarbikuliste hulka, kokku umbes 4000 liiki. Enamuses igihaljad kseromorfsete (erikoidsete) lehtedega puhmastaimed, põõsad ja väikesed puud, eelistavad happelist pinnast tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10 vili: mari v. kupar Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Peamiselt põhjapoolkeral, 600 - 1000 liiki (s
alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine. Viljaks on neil kupar või luuvili. Alamsugukond uibulehelised. Metsa all ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad
alamsgk. uibulehelised ja seenlillelised). Mükoriisa. Kanarbikulised (Ericaceae) on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Siia sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjad, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Sugukonda kuuluvad 100 perekonda 1350 liigiga. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Enamus kanarbikulistest (välja arvatud Monotropaceae, Prionotaceae ja Pyrolaceae) moodustavad mükoriisa ning elavad sümbioosis seentega, mis varustavad taime juuri toitainetega. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine. Viljaks on neil kupar või luuvili. Alamsugukond uibulehelised. Metsa all ja põõsastikes kasvav 15 - 30 cm kõrgune kodarikpüsik. Juuri asendab mükoriisa.Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või
annaabi.ee 
