Joonis 1. Kaitsa põhiplaan 7 1. Lõkspüüniste kirjeldus 4. Mõrd Mõrd on vanemaid ja levinumaid kalapüüniseid. Eesti siseveekogudes esines ja esineb ta tänapäevalgi peaaegu alati koos tõkkega. Mõrdade suures on väga erinev, ulatudes paarikümnest sentimeetrist kümnete meetriteni. Suurus sõltub ehituseks kasutatud materjalist (puuvitsad, -peerud, võrk) ja püügile sätimise paigast (jõgi, järv, meri). Arvatakse, et võrkmõrrad on tekkelt puuvitstest valmistatuist hilisemad ja et pujusega mõrd on pujuseta mõrra täiendatud vorm (pujuseks ehk neeluks nimetatakse püünise lehtrikujulist kitsendust, mis takistab püünisesse sattunud kalal tuldud teed tagasi pääsemast). Mõrd asetatakse tõkkesilma püügile kas üksi , ühe või mitme tiivaga või mõrrasüsteemina. Pujuseta mõrda
280 £ ¢vitsasid . seletab m¨arki kui ettekuulutuse / ¡ M¨ argi vana kuju t¨appi minekut . on hoo- £284 ¢. H¨a¨aldusosuti on sarna- pis puuvitsad, mis punutud ne m¨ a rgiga , mis t¨ahendab ohvripuuriks , milles ohvri- keetmist. Siit t¨ ahendus toomisel hoiti ka inimesil¨ uu¨es `kuumus' . Vastandiks neil ninast vere v¨alja. `k¨
SAGEDUS B . KANJI SHOHO 128 384 280 卜文 ✄ さく ✂象形 ✁Kujutab ristatud vitsasid 柵. 〔説文〕seletab m¨arki kui ettekuulutuse ぼく ちゅう さく 卜 t¨appi minekut 中. 用 on hoopis puuvitsad, mis punutud ohvripuuriks 柵, mil- よう よう les ohvritoomisel hoiti ka inimesi l¨uu¨ es neil ninast vere v¨alja. 庸・甬 on sama et¨umoloogiaga. 議類 ⇒ 以 参考 ⇒象 参考 ¨ ⇒ 庸 用 M ARGILE ON LISATUD KAHE 参考
annaabi.ee 
