Trentino Alto Adige Friuli Venezia Veneto kuulus Soave (valge vein) Toscana kuulus eelkõige Chianti poolest Umbria, Marche, Lazio Abruzzi Puglia mahuveinid Campania Sitsiilia Sardiinia Viinamarjasordid. Valged viinamarjad. Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hisp brändi valmistamise alustalasid.Airenist valm. Valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Bacchus Saksamaal tähtis mahuviinamarja sort, vein ülihappeline ja madala puuviljasusega Chardonnay veinid on komplektsed, puuviljaaed, mahlased ja tasakaalustatud happega, sageli vanillinüanssi ja küpset kollast õuna Chenin Blanc (Pinot Blanco) veinid on aromaatsed, hea happega, puuviljaaed Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, kasv. Põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Colombard Vana Cognaci piirkonna viinamari, kasutati konjaki valmistamisel; Califronias sai enamlevinud sordiks ja veinid on neutraalsed, karged, kuid magusapoolsed, madala happesusega,
Kesk-Hispaanias kasutatakse palju segatuna Tempranilloga, et valmistada kergeid punaveine. Airenist valmistatud valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad neutraalsed lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Madridi ümbruses ja Andaluusias nimetatakse Laireniks. Bacchus üks tähtsamaid Saksamaa mahuviinamarja sorte, Rieslingi ja Silvaneri ristand koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning veinid on suhteliselt täidlased, sõstrase aroomi ja maitsega. Chardonnay Kogu maailmas kõige sagedamini viljeldav valge viinamarjasort. Tipp- viinamari Burgundias ja Champagne'is, väga populaarne ka Uues Maailmas. Tänapäeval võidab Chardonnay üha enam populaarsust ka Ida-Euroopa maades. Austrias kannab nime Morillon, Jura piirkonnas aga Melon d'Arbois. Kohaneb kergesti iga pinnase ja kliimaga.
Poolküps (medium plus), sh ka tuunikalasteik ja pardirind. Valgud enamikus kalgendunud. Veinis oluline puuviljasus. Valged veinid puuviljased ja tammes arendatud (Rhone org), punased veinid väärikamad ja puuviljasemad, vanemad tammevaadis arendatud veinid (Rhone org, Bordeaux, Provence, pardiliha puhul Burgundia ja Beaujolais). Küps (well done). Läbiküpsenud liha sobib puuviljase veiniga, kus tanniinid ei domineeri. Valged veinid ikkagi tammised, kuid suure puuviljasusega (Languedoc), punased veinid kergemad (kerge Provence, Corse ja Languedoc). 5. Kastmed. Tumedad kastmed. Punase, madeira, porti, marsala veini kastmed, tumeda liha leeme põhjal tehtud kastmed. Need kastmed on madala happesusega, pigem magusad. Vein peab olema punane ja puuviljane ning tanniinne. Ideaalne, kui kuiva veini kaste on samast veinist, mida toidu kõrvale serveeritakse. Koorekaste. Kastmeid iseloomustab laktoosist johtuv magusus ja rasvasus (piimrasvad, või). Vein
annaabi.ee 
