väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning vereringe talitlusele. Eeterlikud õlid võivad ärritada nahka ja tekitada allergilisi reaktsioone. Samas peetakse paljusid mürktaimesid õige kasutamise korral
korjata, kuna heledad viinamarjad on väga haprad ja marju on lihtne kergesti vigastada. Et tagada viinamarjade kvaliteet, tuleb need ettevaatlikult võimalikult ruttu pärast koristamist viinamäelt veinitehasesse transportida. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. 2.1 Pressimine, purustamine ja nõrutamine Enne kui marjad mahla vallandamiseks ja kestas sisalduvate fermentidega kokku puutumiseks purustatakse, eemaldatakse varred ja seemned. Ainult esimese pressimise mahl ja see, mis vabalt välja jookseb, on piisavalt värske, et seda valge veini tegemiseks kasutada. Marjad pressitakse nõrga surve all pressimismasinas. Seda tehakse, et saada marjade pressimise abil mahla. Viinamarjade pressimine võib olla erinev: · Staatilist pressimist kasutatakse suure väävli anhüdriidi sisaldusega mahla jaoks, see lükkab käärimisprotsessi alguse 24 või 48 tundi edasi.
kui neid ilma purustamata kohe pressitakse. Kui mahlal on lastud settida, järgneb fermentatsioon. See protsess on pikem kui punasel veinil, kuid täpne temperatuur ja kestus varieeruvad sõltuvalt veini laadist. Et tagada viinamarjade kvaliteet, tuleb need ettevaatlikult võimalikult ruttu pärast koristamist viinamäelt veinitehasesse transportida. Enne kui marjad mahla vallandamiseks ja kestas sisalduvate fermentidega kokku puutumiseks purustatakse, eemaldatakse varred ja seemned. Purustatud marjad võib pumbata mahutisse, mida kutsutakse Vinimatic's. Seal neid leotatakse ja pehmendatakse koos kestadega 12 kuni 48 tundi, et kestad oma aroomi ja maitse kätte annaksid. Ainult esimese pressimise mahl ja see mis vabalt välja jookseb, on piisavalt värske, et seda valge veini tegemiseks kasutada. Mahlal lastakse settida ning seda võidakse ka filtreerida. Fermentatsioon toimub kas roostevabast terasest tõrtes või tammevaatides
annaabi.ee 
