Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid uurinud olen, et täita vajalikud ankeedid või kui tuleb täita järjekordne majanduslikehuvide deklaratsioon. Igakord tekib küsimus, mille jaoks on vaja ja kas ikka on vaja ning õigus küsida kõiki neid andmeid? Põhiline huvi on üldjuhul eraelu puutumatusel. Perekonnaelu puutumatus jääb tahaplaanile ja nii pööran oma töös tähelepanu just eralu puudutavale küsimusele kui perekonnaelule. 1. ERAELU PUUTUMATUS Põhiseaduse § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku
kattu. Era- ja perekonnaelu eri tahud, mis kuuluvad EIÕK artikli 8 kaitsealasse, on põhiseaduses sätestatud eri paragrahvides104. Au ja head nime kaitseb PS § 17, õigust perekonnale PS § 27, kodu puutumatust PS § 33, sõnumite saladust PS § 43. Järgnevalt käsitleb autor töös põhjalikumalt PS §-des 26, 27, 43 sätestatud põhiõigusi, kuna nende paragrahvidega kaitstud põhiõiguste puhul ilmneb eelvangistusega tekkiv riive kõige selgemalt. Eraelu puutumatusel on nii sisemine kui väline komponent. Eraelu sisemine külg on seotud igaühe õigusega elada soovi korral omaette, varjatuna teiste isikute ja avalikkuse eest. Väline külg tagab võimaluse ja õiguse luua ning arendada suhteid teiste inimestega.105 PS § 26 kui üldsätet tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav hüve ei ole põhiseaduses kaitstud mõne erisättega. Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja PS § 26 kui üldsäte peab taanduma
Omeri» ... Kahurväe tõttu peetakse nüüd sõda ettevaatlikumalt. .. Meie sõbrale härra de Bressuire'ile... Sõjaväge ei saa pidada, kui makse peale ei panda ...» jne. Kord kõvendas ta häält: «Paastu jumala nimel! Sitsiilia kuningas suleb oma kirjad kollase vahapitsatiga nagu mõni Prantsusmaa kuningas. Võib-olla on ülekohus seda talle lubada. Mu onupoeg, Burgundia hertsog, ei lubanud kellelegi vappe punase põhjaga. Valitseja võim rajaneb ta eesõiguste puutumatusel. Märgi see üles, vader Olivier.» 426 Teine kord hüüdis ta: «Oi, oi, kui tüse läkitus! Mis siis meie keisrist vend meilt tahab?» Silmi üle kirja libiseda lastes hüüdis ta sekka: «Ja muidugi, sakslased on nii suured ja tugevad, et see on peaaegu uskumatu ... Kuid me ei unusta vanasõna: «Kõige ilusam krahvkond on Flandria; kõige ilusam hertsogiriik Milaano; kõige ilusam kuningriik Prantsusmaa.» Kas pole tõsi, härrad flaamlased?» Seekord kummardasid mõlemad flaamlased
annaabi.ee 
