(Monge'l teoreemi sonastus)? * Kul kaks teist jarku pinda puutuvad kolmandat teist jarku plnda joonl mooda, slls nende kahe pinna loikejoon lagub kaheks teist jarku jooneks, mille tasandld Uiblvadpuutujate tasandlte lolkeslrget lOt. Milliseid plndu nimetatakse laotuvateks plndadeks? * Pindu mlda saab deformeerldatasandlks 102. Nlmetage koik laotuvate plndade lilgld. - * Silindrilised , koonilised - ja puutujatepinnad 103. Missugustest tasaplnnalistest kujundltest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna 18hlslaotus? * 1) Silindrilisel vOie'~I . ? - ristkillikud . 2) Koonilisel -kolmnurgad vOi1~llg1d1? 104. Kuldas teklb telst jarku poOrdplnd? * Teist jlirku pOordpindtekib teistjarku joone poorlemiselUmberoma oma sWnmeetriatelje 105
Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c
Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida, on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 23. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasandiks painutamise teel, nimetatakse laotuvaks ehk taanduvaks pinnaks. 24. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. a. Silindrilised pinnad b. Koonilised pinnad c. Puutujatepinnad 25. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise/koonilise pinna lähislaotus? a. Silindrilisel ristkülik, trapets, ellips b. Koonilisel kolmnurk, ring (ringi sektor?) 26. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 27. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad a. Pöördellipsoid b. Pöördparaboloid c
punkte? Vähimaks sfääriks, mille abil saab lõikejoone punkte leida on sfäär, mis ühte antud pinda puutub ja teist lõikab. 75. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks? Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kvaliteeti muutmata, nimetatakse laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks. Pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti. 76. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid. Silindrilised - , koonilised ja puutujatepinnad. 77. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? 1) Silindrilisel ristkülikud või ellipsid?? 2) Koonilisel kolmnurgad või ringid?? 78. Kuidas tekib teist järku pöördpind? Teist järku pöördpind tekib teist järku joone pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. 79. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad. Pöördellipsoid, Pöördparaboloid, Kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline
koonus. h0perboolilaguvormide(kaks l6ikuvatsirgetja kaks paralleelsetsirget) p66rlemisetulemust Puutuiatepind moodustubsirgjooneliikumisel, fioon.5.7,g ja h). kui sirgjoonigas oma asendisjiiiib etteantud ruumik6vera puutujaks fioon.5.8,c). koonilisedja puutujatepinnad Silindrilised, on laotuvad,s.t. neidsaabtasandikspainutada. 5.6Joonpinnad Silindroidon pind,mistekibsirgjooneliikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis ldikab kahte Joonpinnaksnimetataksepinda, mille tekitab antudjuhtjoont(gr ja gz)ja j€i€ibparalleelseks