Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Stalagmomeeter Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised...
eksisteerib, siis f´(a)=0. d. Funktisoonil f(x) on kohal a lokaalne maksimum, kui leidub niisugune punkti a ümbruses(a- δ , e. a+ δ ), kus f(x) ≤ f(a). f. Funktisoonil f(x) on kohal a lokaalne maksimum, kui leidub niisugune punkti a ümbruses(a- δ , g. a+ δ ), kus f(x) ≥ f(a). 22. Joon y=f(x) on piirkonnas X kumer, kui selle piirkonna igas punktis on joon allpool oma puutujaid. Joon y=f(x) on piirkonnas X nõgus, kui selle piirkonna igas punktis on joon ülalpool oma puutujaid. a. Kõvera käänupunktiks nimetatakse punkti, millest ühel pool on joon rangelt kumer ja teisel pool rangelt nõgus. Kumerus ja nõgususpiirkondi leitakse teise tuletise abil. 23. Avaldist F(x)+C, kus F(x) on funktsiooni f(x) mingi algfunktsioon ja C on suvaline konstant, minetatakse funktsiooni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse sümboliga ❑
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr KK1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal terjaliteaduse Instituut kalise keemia õppetool urimine lahuse ja õhu piirpinnal Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada propanooli vesilahus kontse järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Teoreetilised alused Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapi võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille ra Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles tilga kaal: �=�/� ��, ...
28. Funktsiooni statsionaarsed ja kriitilised punktid (definitsioonid). Fermat’ teoreem. Fermat’ teoreem: Kui funktsioonil f on maksimum või miinimum punktis a ja kui f 0 (a) eksisteerib, siis f’(a) = 0. Punkti, kus funktsiooni tuletis on null, nimetatakse funktsiooni statsionaarseks punktiks. 29. Kumerus ja nõgusus, käänupunktid (definitsioonid). Nende leidmine. Joon y = f(x) on piirkonnas X kumer, kui selle piirkonna igas punktis on joon allpool oma puutujaid. Joon y = f(x) on piirkonnas X nõgus, kui selle piirkonna igas punktis on joon ülalpool oma puutujaid. Kumeruse kontrollimiseks saame järgmise testi: 1) Kui f’’(x) < 0 kõikide x korral piirkonnast X, siis funktsiooni graafik (ehk joon) on kumer selles piirkonnas. 2) Kui f’’(x) > 0 kõikide x korral piirkonnast X, siis funktsiooni graafik (ehk joon) on nõgus selles piirkonnas.
optikast ja astronoomiast. Matemaatika õppetooli omav Isaac Barrow oli vaimustunud noore Newtoni teadmisest, sest too tundis palju Eukleidese ja Descartes'i geomeetriat. 1664. aastal, kui Isaac Newton oli kahekümne kahe aastane, sai ta täieõiguslikuks üliõpilaseks. Siis hakkas tema eest õppemaksu maksma ülikool ning Newton võis end rahulikumalt tunda. Oma piisavate teadmistega matemaatilise analüüsi ning geomeetria vallas, alustas ta uuringuid, mis käsitlesid peamiselt kõveraid ja puutujaid ning pindala arvutamist. Ta tööd viisid välja arvutuseni, mida kasutatakse aja või ruumi lõpmatult väikeste vahemike väljaarvutamiseks infinitesimaalarvutus. Ta õppis ning töötas meeletult palju, unustades sageli isegi magamise ja söömise. Ta oli Cambridge's kuulus isegi oma hajameelsuse poolest: tihtipeale läks ta jumalateenistusele valesse kabelisse või kirikusse. Tuli ette, et ta läks külalistele kabinetist veini tooma, seal tuli talle aga mingi
h- taustamüra amplituud kromatogrammil saadud peale blangi süstimist, arvutatuna teepikkuselt, mis võrdub 5-kordse piigi laiusega poolkõrguselt vastava võrdlusaine kromatogrammilt, võimaluse korral piihi asukohale vastavast piirkonnast. Selleks, et identifitseerida ainet, peab segnaali-müra suhe olema vähemalt 3, selleks, et määrata kvantitatiivset sisaldust, peab signaali-müra olema väh 10. Piigi pindala arvutamine. 1.piigi moodustava kõvera käänupunktidest joonistatkse puutujaid, mis moodustavad kolmnurga. Pindala leitakse kolmnurga valemist: A=wh/2, kus w piigi laiu baasijoonel, h piigi kõrgus. Meetodi viga on 3%. 2. leitakse korrutades piigi laiuse poolel kõrgusel wh piigi kõrgusega h: A=whh. viga on 6%. Lihtsaim ja enimkasutatavaim. 3. Condal-Boshi meetod. Liidetakse piigi laius w15 15% kõrguselt laiusega w85 85% kõrguselt, jagatakse kahega ja korrutatakse piigi kõrgusega h. Viga on 0,5%, on sobivam ebasümmeetrilise piigi pindala leidmiseks.
34 oleva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede a= 1,22r ja b = 0,71r graafiliseksmddra- miseks.Joonis6.5,b aga nditabsamaaksono- meetria liigi konal k6igil koordinaatpindadel asetsevate ringjoonte kujutisellipseid, joonestatuna koordinaattelgedega paralleel- ja sete kaasdiameetrite pooltelgedejArgi. Ellipsi kuju tdpsustamisekssaab kasutada kaasdiameetriteotspunktidesolevaid ellipsi puutujaid, mis tihendatuna moodustavad rombi. Joon.6.7 Joon.6.8 Joonistel6.7 ja 6.8 on ndidatudkoordinaat- pindadelolevateringjoontekujutisedfrontaal- ses kalddimeetriasja horisontaalseskald- isomeetrias(or= 30").
annaabi.ee 
