Just traditsioonid ühenduvad inimesi. Seega siin kujuneb tugevus Eesti merepoliitikas. Kahtlemata tuleb mainida, et Eesti on elektrooniline riik. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil. Pole vaja öelda, et tänapäeval Eesti on ainuke riik Euroopas, kus saab nii palju teha internetist. Seda puutubki ka merendust. Eestis on rakendatud E-mereriik 2014 aastal. Antud aspekt on väga paljudel riikidel puudu. Üks olulisematest küsimustest merenduses on ohutus. Läbi aegade peamine eesmärk Eestis oli nii mereõnnetuste kui ka inimtegevusest tuleneva keskkonnakoormuse minimeerimine. Võib tunnistada, et Eestis on olnud üsna vähe traagilisi sündmusi merenduses. Samas võib tunnistada, et Eesti on päris
Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon: Fiskaalfunktsioon Majanduse reguleerimise funktsioon Kui fiskaalfunktsioon tähendab eelkõige valitsuste kulutuste finantseerimiseks vajalike maksutulude hankimist, siis majanduse reguleerimise funktsioonil on majanduse arengu
lahendamisest. Kui tekib keerululine moment, siis see tavaliselt esineb). Nt nina sügamine, kukla kratsimine, suuümbrus puutumine, käöte risti panemine rinnale jne jne jne. Arvatakse, et peamised põhjused, miks inimene spontaanselt nii teeb, on see, et ta püüab ennas alateadvuslikult kaitsta (enamik neid liigutusi on barjäärid vmt). Püüd tunda ennast turvalisena. Emotsionaalse pinge muutuminelokaalsed muutused, tekin aisting ja kihelus, et seda leevendada, inimene puutubki ennast, ise seda märakamata. NB! Emotsionaalsete olukordade puhul need sagenevad! Kõnetämber see muutub mürahelisid sisaldvaks Silmapupill läheb suuremaks, kui talle on keegi sümpaatne, väiksemks, kui miski, keegi on asümpaatne, asiotsaalne. NB! Pupill muutub ka valgusest tulenevalt. Kõikide nähtusete puhul on erinevad üldkontseptsioonised teooriad, ka emotsioonidel. Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta. STRESS
annaabi.ee 
