1. Võrdhaarse kolmnurga ABC ümber on joonestatud ringjoon. Arvuta kolmnurga nurgad, kui alus toetub kaarele, mille suurus on 136 kraadi 2. Joonesta korrapärane kolmnurk, mille külg on 5cm. Joonesta selle kolmnurga siseringjoon ja ümberringjoon. Mõõda vajalikud pikkused (tähista nad samuti!) ja arvuta kolmnurga pindala, ümberringijoone pikkus ja siseringi pindala. 3. ringjoonele, mille raadius on 25cm, on joonestatud kaks ristuvat puutujat. Kui kaugel on puutujate lõikepunkt puutepunktist? Põhjenda vastust ja tee selgitav skitseering 4. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusile tõmmatud mediaan eraldab antud kolmnurgast võrdkülgse kolmnurga. Leia täisnurkse kolmnurga teravnurgad. Tee selgitav skitseering. 5. trapetsi üks alus moodustab 30% teisest lausest ja kesklõik on 3,20 m. Leia trapetsi alused. 6. Võrdhaarse kolmnurga alus on 16 cm ja haar 22 cm. Arvuta kolmnurga kesklõikude poolt moodustatud kolmanurga ümbermõõt. 1
Lainete murdumine on sarnane sellega, mida õppisime põhikooli valgusõpetuses – nii nagu muutub valguskiire suund, kui see levib hõredamast (väikese tihedusega) keskkonnast tihedamasse (suurema tihedusega keskkonda), muutub ka laine suund. Seetõttu saame maavärina lainete levides andmeid ka Maa kihilise sisestruktuuri kohta. • Maa võnkumiste füüsika on keerulisem ja mitmekesisem, kui siin kirjeldasime, aga ehk saite veidi aimu sellest põnevast füüsika ja geograafia puutepunktist. • Aga kuidas saaks teada, mis on Kuu sees? Maavärinaid asendavad seal meteoorid. Seismojaamad toimetati sinna erinevatel kuumissioonidel. Mis on gravitatsioonilained ja kuidas neid mõõta • Gravitatsioonilained on massi liikumisega kaasnevad aegruumi võnked, mis levivad tekkeallikast lainetena. Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas üldrelatiivsusteooria põhjal Albert Einstein 1916. aastal. • Gravitatsioonilained läbivad pidevalt Maad, kuid isegi kõige
Pool telglõike tipunurgast on leitav koosinusfunktsiooni abil. Saame, et ja 6 tipunurk on 2 arccos 70,57 . Seega koonuse telglõike tipunurk on 3 Vastus: viienda kera kõige kõrgema punkti kaugus koonuse põhjast , koonuse telglõike tipunurk on . III Tähistame väiksema kera raadiuse tähega r , suurema kera raadiuse tähega R ja kauguse väikeste kerade puutepunktist kuni suurema kera pinnani tähega x. Vaatleme täisnurkset kolmnurka, mille täisnurga tipp asetseb väikeste kerade puutepunktis ning ühe teravnurga tipp väikse kera keskpunktis ja teise teravnurga tipp suure kera keskpunktis. Selle kolmnurga ühe kaateti pikkus on r ja teise kaateti pikkus x + r, hüpotenuusi pikkus r + R. Pythagorase teoreemi põhjal ( x r ) 2 r 2 (r R) 2 . Kuna kerad asetsevad silindris liikumatult, siis R = 2r. Avaldame saadud võrranditest x. #( x R ) 2 r 2 (r R ) 2
Ei saa liikuda liikuda Joonis 4.1 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 22 Siin on kõigil kolmel juhtumil tegemist keha toetumisega siledale pinnale. Sellised tugipinnad ei takista keha liikumist mööda pinda, vaid ainult liikumist tugipinna poole puutepunktist tõmmatud ühise normaali sihis. Tugipinna reaktsiooni suund on vastupidine sellele suunale. Joonistel 4.1a ja 4.1b on reaktsioonjõu suund risti aluspinnaga. Joonisel 4.1c on ta risti kehade puutepunktis tõmmatud ühise puutujatasapinnaga. Toereaktsioon on alati rakendatud vaadeldavale kehale (siin kehale A) ja siin kasutatakse sisuliselt sidemetest vabastamise aksioomi. Me peame endale ette kujutama, et sidet enam ei ole ja see on asendatud sellise reaktsioonjõuga.
annaabi.ee 
