TEOPiirdenurk on pool temaga samale kaarele toetuvast kesknurgast. TTKõik ühele ja samale kaarele toetuvad piirdenurgad on võrdsed. Poolringjoonele (või diameetrile) toetuv piirdenurk on täisnurk. Kaks täisnurkset kolmnurka on võrdsed, kui ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on vastavalt võrdsed teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga. Sirget, millel on ringjoonega ainult üks ühine punkt, nimetatakse ringjoone puutujaks. Puutuja ja ringjoone ühist punkti nimetatakse puutepunktiks. TEORingjoone puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega. TEOKui sirge läbib raadiuse otspunkti ringjoonel ja on risti raadiusega, siis see sirge on ringjoone puutuja TT Sirge on ringjoone puutuja parajasti siis, kui see sirge läbib raadiuse otspunkti ja on risti raadiusega TT Puutujate lõikepunkt M on puutepunktidest P ja Q võrdsetel kaugustel: MP=MQ
Sõnaga seotud tasandeid (2) • põhitähendus = tähendus, mis aktualiseerub, kui sõna kasutatakse tavalisel, neutraalsel viisil • kõrvaltähendused = võimalikud konnotatsioonid, muuhulgas stiilivärving • semantilised seosed teiste sõnadega = sünonüümia, antonüümia, paigutumine tähendusväljadesse • suhe välismaailma entiteediga, mida ta tähistab Sõnavara e. Leksikon • Sõnavara tervikuna seob omavahel eri tasandeid, on puutepunktiks foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaksi, semantika ja entsüklopeediliste teadmiste vahel. • Sõnal leksikon muidki tähendusi: ’sõnaraamat’, ’teatmeteos’. Sõnavara ajateljel: arhaismid, neologismid • Arhaismid – vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. • Neologismid e. uudiskeelendid – hiljuti käibele tulnud v. alles soovitusstaadiumis keelendid v. ka olemasoleva keelendi kasutusjuhud uues tähenduses.
sest ka siin esineb korduvalt Joon.4.3 21 sirge ja tasandi ning kahe tasandi 27 K6verjoone puutuja ja puutePunkt Uued probleemid l6ikumismotiiv. ilmnevadaga projekteeruvadvastavalt joone kujutise Nendelahenda- l6ikejoonevdljajoonestamisel. puutujaksja puutepunktiks. misekson jirgmisedjuhised. 1) Uhendada v6ib omavahel ainult neid K6rgemat jiirkujoontelv6ibollamitmesuguseid punkte, mis asetsevad uheaegselt punkte,millestolulisemaid isedraseid loetleme kummagi tahuka mingil 0hel ja samal jirgnevalt. tahul. Kddnupunkton punkt, kus k6ver muutub kas
Siis x ∈ int(A), x ∈ int(B) ja leiduvad punkti x sellised u¨mbrused ¨ U ja V , et U ⊂ A ja V ⊂ B. Umbruste U ja V u ¨hisosa W = U ∩ V on j¨alle punkti x u ¨mbrus, kusjuures W ⊂ A ∩ B. Seega x ∈ int(A∩B). J¨arelikult int(A)∩int(B) ⊂ int(A∩B) ning eelpool saadud vastupidise sisalduvuse t˜ottu int(A∩B) = int(A) ∩ int(B). 3.2 Hulga sulund Definitsioon 3.3 Punkti x ∈ X nimetatakse hulga A ⊂ X puutepunktiks, kui punkti x igas u¨mbruses U leidub hulga A punkte, st U ∩ A = ∅. Definitsioon 3.4 Hulga A ⊂ X k˜oigi puutepunktide hulka nimetatakse selle hulga sulundiks. Hulga A sulundit t¨ahistatakse A = cl(A). Et iga punkt x ∈ A sisaldub igas oma u ¨mbruses U , siis U ∩ A = ∅ ja A ⊂ cl(A). N¨aide 3.3 Ruumis R on nii l˜oigu [a; b] kui ka vahemiku ]a; b[ sulundiks l˜oik [a; b]. Teoreem 3.11 Olgu A, B ∈ P(X). Siis kehtivad omadused:
annaabi.ee 
