pambus. Hiina talupoeg valmistas sellest mitmesuguseid konstruktsioone, võrke, punutud mööblit ja palju muud. Hiina mööbli vormid dikteeris range eluviis. Hiinlane, erinevalt teistest aseaatidest, armastab süüa istudes toolil, puhata laial pingil, magada voodis, mitte põrandal nagu jaapanlased. Mööbli esemete valik oli väike, kuid valmistamine väga põhjalik, kuigi hiina käsitööline kasutas kaua aega primitiivseid tööriistu. Eeskujuks olid hiina puussepad kes ehitasid võluvaid puidust maju. Mööblikunst saavutas õitsengu 16-17 saj., kuigi see ei olnud nii suures mastaabis, kui Kesk-Euroopas. Euroopa kollektsionääre huvitas Hiina lakitud mööbel, mille tehnika nad leiutasid juba 2500 aastat tagasi. Hiina on lakitud mööbli kodumaa. Euroopa lakitud mööbel, mida me teame hilisematest aegadest, on tehtud Hiina mööbli eeskujul. Hiina lakitud mööbel kujutas endast tihti kullast kaunistust, mustal, punasel ja pruunil taustal
Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad. parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha, loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu. Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati
(Roman Legions 2012) ``Galli kiiver`` (lisa 5) oli ilma näokatteta ja kõrvakaitsmeteta, kuna ilmselt peeti Rooma sõjaväes, kus oli tähtsaim distsipliin, kasulikumaks, et sõdurid kuulevad neile karjutud käske ja saavad paar kriimu või haava kui et ei kuule midagi ja saavad surma. (Ibid) 1.2. Ülesehitus Augustuse sõjaväereformidega ehitati leegionid ümber. Iga leegion koosnes umbes 5000 mehest (lisaks preestrid, puussepad, pesupesijad jne.), sest kuigi standartne suurus oli 5240 meest, ei olnud leegionid kunagi täies koosseisus. Iga standartne leegion koosnes 9 tavalisest ja ühest eliitkohordist ning 120 hobusemehest. Ratsavägi ei olnud eraldi üksus, vaid jagunes tsentuuriate vahel. Neid kasutati rohkem luureks kui võitluseks. Tavalised kohordid koosnesid 6 tsentuuriast ja eliitkohort (mida nimetati esimeseks kohordiks) 5 maniipulist. Eliitkohorti juhtis kõige vanem
Tuleb är amärkid aka tsemenditöösuts, sai alguse Kundast. Peale selle veel varem traditsioonilised paberi ja klaasi tööstus olid sajandi lõpul olulisel kohal . Samut puidutööstus tähtis, väikeseid saeveskeid oli üle Eesti. Käsitöö 1866 kaotati tsunfisundlus- keskaegne tsunfikord oli tegelikult juba 19 sajandi algusest peale kadunud. Tsunfiväline käsitöö oli tollal väga tähtsal kohal, eriit levinud ehitusvalkonna (,õõrsepad/puussepad). Tsunfide korralduses toimus sajandi eismesel kolmandikul oluline mutuus- kaotati tsunfide varajasem suletuse põhimõte- liivimaal 1819, eestimaal 1822. Edaspidi oli võimalik tsunfti liikmeks saada küikidel inimestel (kristlased). Kui 1866 tsunfisundlus lõplikult kaotati, siis kes oi mingi väikse maksu tasunud võis vada juba enda käsitööpoe- 19 sajandi tesel poole käsitööliste hulk pidevalt kasvas. Käsitöölise amet muutus paljude jaoks järjest atraktiivsemaks. 23
annaabi.ee 
