tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus püüab hästi kriitiliselt ja ausalt kirjeldada reaalsust, teine aga see, kus ajakirjandus hakkab ise endale looma mingisuguseid eesmärke, puuslikke, hakkab kirjeldama reaalsust sellisena nagu see ei ole ning nii ta ajakirjandustarbijaleka kõige enam mõjub. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo,kus jutustab uudisest detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne,kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo,kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on piiri peal täidetud. Halb on see, et
6. 680 681 kontsiil Kristuse tahte küsimus, vahe jumaliku ja inimliku tahte vahel Kristus küsib, kas karikas võib mööduda?(monoteliidid, tunnistati ebaõigeks). 7. 787 kontsiil Nikaias pildikirja kasutamise lubamine või keelamine Bütsantsis. Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat. Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid. 8. 860 870 kontsiil tunnustas Rooma paavsti primaati. Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal.
isamaaga, lüüriline, rahulik. Üle kodumäe (õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle) tsükkel, Maarjamaa laulud 5 tk mure kodumaa pärast (Mu sisikond must vaikimisest, nüüd pean laulma, ei taha näha hukkumas sind.), Tõmbtuul (Eesti geograafilises mõistes- Suitsu Tuulemaa edasiarendus), Talvine teekond 1929 "Puuslikud" tõsisem, filosoofilised mõtisklused olemise põhiküsimuse üle, Piibliainelised teemad, ema surm. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võltsiidoleid, jumalaid. Moodsad ebajumalade ideed- Ideed. 1932 "Päike ja jõgi" loodus, kalad. Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat. Leiab tuge elavast suhtest maa ja loodusega. Linna võõristas- Üks ränikivi. Visnapuule eriomane pidulikkus, kergus- Nii pidulik valgus. Armastuslüürika rohkem igatsuslaulud- Talvine teekond. 1938 "Põhjavalgus" öö, nostalgia, leinaline, vari, pärimuslikkus, etteaimdus. Püüdis esile
Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor otsib tasakaalu endas, ümbritsevas ei leia. Tahaks nagu jõuda kompromissile enda ja ühiskonna vahel. Surmamotiiv, Eesti ühiskonna hädad, vaevad tihedamalt sees. ,,Puuslikud" (kratid) - lõhestatus autoris jätkub. Sisemine kriis tuleb mõttega, et ebajumalad millesse ta uskunud oli, on väärtuse kaotanud. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võlts iidoleid, jumalaid. Tuleb sisse mõiste jumalkõiksus Visnapuu väidab, et ta ei usu enam armastusse, õiglusesse, tulevikulootustesse. ,,Tuule sõel" - jätkub jõuetuse tunnetamine. Filosoofiline tasand süveneb. Liiga keeruline, sügav, raske aru saada. ,,Päike ja jõgi" - 1932. Kardinaalne pööre senise luulega võrreldes. Keskendub eelkõige rõõmsameelsele loodusluulele Autor on jõudnud sisemise tasakaaluni ja harmooniani. Ta
annaabi.ee 
