PUUKORISTAJA JA ARUKASK Kristina Kasemägi Puukoristaja Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Toit- suvel põhiliselt väikesed putukad, nende • Temperatuur- taluvad väga hästi nii vastsed ja munad. Talvel toitub ka külma kui ka sooja temperatuuri igasugustest puuseemnetest. Talvel on raskem • Lumekatte paksus- kuna nende lend kätte saada putukaid. on lühimaaline, siis nad liiguvad maas • Parasiidid- Parasiidid nõrgestavad lindu. Kui edasi pigem hüpeldes, siis on neil talvel parasiidid on kalla, siis ei pruugi lind nii raskem liikuda lumepeal. edukalt leida toitu. (Ei suuda oma poegadel viia)
puisniitudel, puudub täiesti männikutes, samas aga, kui muud elupaika ei ole (rannapiirkonnad), asustab üksikuid männitukkasid. Kaelustuvi kaldub urbaniseeruma ja linnastunud kaelustuvid võivad meil isegi talvituda. Ränne Muidu on meigas rändlind, ta saabub meile aprilli algul ning lahkub oktoobri lõpuks. Harva nähakse mõnda üksikut lindu ka novembris. Enne rännet kogunevad suurtesse salkadesse. Toitumine Toit on peamiselt taimne. Toitub puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning rohttaimede õrnematest osadest. Pesitsemine Kaelustuvi pesitseb puuokstel, kõige enam kuusel. Alates 15 meetrist ning kõrgemale rajab ta vastu puutüve peentest oksaraagudest küllalt lameda ning nõrga pesa. Lääne-Eesti puisniitudel kasutab pesapuudena ka tammesid, sangleppasid ja metsõunapuid, põõsastest kadakaid. Kaelustuvi pesitseb suve jooksul sageli kaks korda. Esimene kurn on mai algul, teine juuni keskel. Täiskurnas on tavaliselt kaks, karva kolm
lume all. Eriti ohustatud on lopsaka rohukasvuga aladele rajatud kultuurid. Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert. Orav (Sciurus vulgaris) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi, eelistades just toitainerikkamaid õiepungi. Sõraliste esindajad Eestis on metssiga, põder, metskits ja punahirv. Tähnikhirve on harva kohatud Kirde-Eestis. Metssead elavad suvel tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades, talvel käivad magamas tihedates kuusenoorendikes toitumiskohtade lähedal
Peamiselt toitub haava-,kase-,paju- noortest võrsetest, koortest, seemnetest. Kogub talvevarusid. Sigib 1-2 korda aastas ja toob ilmale 2-3 poega, kes on 2 nädalat pimedad, neid imetab umb. kuu. Elavad 6-8 aastaseks. Vaenlaseks on metsnugis, suured kakud , kullid. ORAV (Sciurus vulgaris) - saba tüvest lühem, kaetud pikkade karvadega, värvus on varieeruv, suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht on alati valge. Toitub valdavalt puuseemnetest, kuuse- ja männikäbidest, tammetõrudest, pähklitest, ka seentest ja marjadest. Vajab ka loomset toitu - linnupojad, 10 munad, teod, putukad. Talveks kogub varusid. Poegib tavaliselt 2 korda aastas, tiinus 35-40 päeva, pesakonnas 3-10 poega, silmad avanevad alles ühekuusena ja imetamine kestab -3 kuud. On rohkem päevase eluviisiga, võib mitu päeva pesas olla - sageli kasutab mitut pesa
koha pealt must triip ja altpoolt valge. Nokk on pikk ja terav, musta värvi. Jalad on heledamat tooni – pruunikad. (Vaata pilt 46) Puukoristajat leidub parkides, kas lihtsalt selge või päikesepaistelise ilmaga, samuti päevasel ajal. Oma olemisega väga aktiivne ja kiire. Tavaliselt ronib puukoore peal pea alaspidi. Hulgulind, keda võib kohata aastaringselt. Põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. Elutseb igasugustes metsades ja puisniitudel, kuid eelistab pesitsemiseks vanemaid leht- ja segametsi, kus leidub õõnsustega puid. (Linnumääraja, 2015) Pilt 46. Puukoristaja (Sitta europaea), (Autor: Arne Ader), 2014 2.4.1. Vaatlustulemused Linde on palju erinevaid liike ja seepärast on neid põnev jälgida. Kuigi liigirikkus alguses ajas mind kui algajat linnuvaatlejat pisut segadusse, kuid sellest sai ajapikku üle. Ma alustasin lihtsamatest liikidest ehk linnas elavates lindudes
annaabi.ee 
