Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puusanukkide" - 4 õppematerjali

EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE
13
docx

EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE

Landekõrgus, lak - esimese landelüli kohalt mõõtepinnani; Laudjakõrgus, lk - Laudja kõrgeimast punktist mõõtepinnani; Kere põikipikkus kepiga, kppk - õlanukist tuhara tagumise punktini; Kere põikipikkus lindiga, kppl - samad punktid mis eelmises. Sooritatakse lindiga; Rinnalaius, rl - õlaliigeste külgmiste punktide vaheline kaugus; Laudjapikkus, lp - puusanukki eesmisest punktist tuhara tagumise punktini; Laudjalaius, ll - puusanukkide külgmiste punktide vahe; Rinna ümbermõõt, rü - sedelgavöö kohalt vertikaalsetelt üle turja; Kämbla ümbermõõt, kü - kämbla kõige peenemast kohast; Pea pikkus, pp - kukla kõrgemaist punktist ninaluu tipuni; Pea sügavus, ps - silmade vahelt lõuapära kaugeima punktini; Rinna pikkus, rp - õlanukist viimase roide tagumise punktini; Kaele pikkus, kp - kõrva aluselt abaluuharjani keskkohani; Eesjalapikkus, ejp - küünarnuki kõrgemaist punktist mõõtepinnani;

Loodus → Loodus
14 allalaadimist
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) ­ kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) ­ otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. 18 VEISEKASVATUS Rinna laius (rl) ­ vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) ­ puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) ­ puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) ­ päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus ­ nina otsast saba otsani. Tüvepikkus ­ nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) ­ otsmikukandi keskelt ninapeeglini. Võetakse sirkliga.

Põllumajandus → Põllumajandus
64 allalaadimist
Konspekt
37
doc

Konspekt

mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) ­ päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) ­ kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) ­ otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) ­ vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) ­ puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) ­ puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) ­ päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus ­ nina otsast saba otsani. Tüvepikkus ­ nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) ­ otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) ­ otsmikukandi keskelt jooneni, mis

Kategooriata → Veisekasvatus
194 allalaadimist
Veisekasvatuse arvestus
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

Võetakse mõõtekepiga. Päraluunuki kõrgus (pk) ­ päraluunuki kõige tagumisest ja kõrgemast punktist mõõtetasapinnani. Võetakse mõõtekepiga. Laiusmõõtmed: Otsmiku laius (ol) ­ kulmukaarte kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga Otsmiku kitsus (ok) ­ otsmiku kõige kitsamast kohast. Võetakse sirkliga. Rinna laius (rl) ­ vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) ­ puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) ­ puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) ­ päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: keha üldpikkus ­ nina otsast saba otsani. Tüvepikkus ­ nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) ­ otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) ­

Põllumajandus → Loomakasvatus
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun