Pidevalt on niidetud ning piiratud laienevaid põõsastikke. Puistu seisukord on rahuldav, surnud ja suremas puid on vähe. Kalmistu silmapaistvaim puu on hariliku tamme kultivar (sort) `Pendula'. Oma vanuse poolest on tamm ainulaadne. Selle puursüdamikus loeti 148 aastarõngast. Sellise kõrguse ja vanusega (157 aastat) puu võidi istutada 1850. aastatel 19 . Puude vanust Kukruse pargis ja mõisakalmistul määrati Kalev Mae palvel 2007. aastal. 1,3 m kõrguselt võetud puurproovid ei ulatunud iga kord südamikuni ning puude vanus arvutati interpreteerimise teel. Alleeosa puistu moodustavad puud, mis kasvavad kalmistust kuni Tallinn-Narva maanteeni. Esialgselt võimsast alleest on tänapäevaks säilinud vaid lõigud. Paremini on algselt neljarealisest alleest säilinud välimised kaks rida lehiseid. Suurt kahju tegi alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid
Lossi pööningul asub söögisaali lae kohal kahekordne talastik. Praegu valgeks lubjatud talad on pandud põhitalastikule nii, et kannavad lae raskuse üle müüridele. Lisatalad moodustavad neli A-kujuliselt veidi tõstetud keskosaga talapaari. Nendele kinnituvad püsttalad. On selge, et lisatalastik on paigaldatud just raske lae kandmiseks. Kui rahvasuu räägib lae ehitamise kohta tõtt, peaks talastik olema ehitatud pärast noorhärra Gherti surma 1901. aastal. Dendrokronoloogilised puurproovid said lossi teaduri-kuraatori Külli Musta näitamisel võetud lossi söögisaali la lisatalastikust ja võrdluseks ka sama lae põhitalastikust. Dendrokronoloogiliseks dateerimiseks on teatavasti vaja nn referentskronoloogiaid ehk juba dateeritud aastarõngalaiuste ridu, millega kõrvutamisel leitakse uuritava aastarõngarea kalendriaastad. Aastarõngaridade võrdlemiseks on olemas mitmekümne kiriku ja muu hoone talade aastarõngalaiuste read üle Eesti
Ainult nii on võimalik säilitada hoone arhitektuuri. Hoonetel, mille arhitektuuri juurde kuulub eenduv sokkel, nõuab see sõlm kindlasti regulaarset kontrollimist ja hooldust. Joonis 2.33 Etteulatuv sokkel (vasakul) on hoone kestvuse seisukohalt riskantne ja ehitishoolde seisukohalt nõudlik lahendus. Tehniliselt on parem lahendus, kui laudvooder on sokliservaga samas tasapinnas või astub sellest 2…4 cm. ette (paremal). Puidust võetud puurproovid näitasid, et palkides esines nii pruun- kui valgemädanikku. Põhiliseks kandeseinte kahjustuste kohaks on alumised palgid ja seinte aknaalune piirkond. Uuringu käigus võetud puurproovid näitasid, et 10 % hoonetest on alumises palgis mädanik. Teise rea palkidest võetud proovid näitasid väiksemat mädanikukahjustust. Sagedane mädaniku esinemise koht oli ka voodrilaua õhkvahepoolne külg sokli piirkonnas. 58
annaabi.ee 
