1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan
õhtul. Valdemar II leerile ei tõotanud lahingu algus midagi head. Alles siis kui sekkus Taani väesalk hakkas kaalukauss kalduma Taani kasuks. Taani võitis ja alustas Põhja-Eesti ristimist. Sakslastes tekitas taanlaste võit suurt ärevust .Mõlemad pooled kiirustasid hõivama ,veel ristimata eestlaste alasid . See oli täielik võidujooks , kes kiiremini rohkem maad haarab .Hetkeks unustati kristlik vennaarm täielikult. Taanlased saatsid küladesse ette mehi , kes püstitasid puuriste ,et sakslased teaksid ,et neile pole sinna asja . Kõige enam kannatasid põliselanikud . Näiteks poodi üles Pudiviru vanem Tabelinus , kuna teda olid ristinud sakslased. Taanlased tulid kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale aastal 1222 . Nad hakkasid kibekiiresti kivilinnust ehitama . Kaua nad seda teha , ei saanud ,sest saarlased ajasid nad minema , ja julgustasid ka mandrieestlasi seda tegema . Võõrastest vabastati maa juba üsna lühikese ajaga
vahetevahel olid eestlaste liitlased, kartes sakslaste ja katoliku kiriku võimu kasvu idaruumis, teostasid sakslaste vastu sõdimise ettekäändel korduvaid röövretki Eesti aladele. Kõik need mitmelt poolt korraldatud rüüsteretked, mille puhul võeti vange, rööviti vara, põletati külasid, aeti loomi karjakaupa minema, vähendasid järjest vähem eestlaste inim-ja majanduslikku jõudu. PÄRISMAALASTE RISTIMISED: Vallutajad läbisid külad suure kiirusega, püstitasid siin-seal puuriste tähistamaks, et rahvas selles külas on ristitud. Vanematele anti ristimisvett ja käsk, et nad oma pere rahva üle piserdaksid, tehes seega nad kristlasteks. ( Oli ka juhtum, kus külavanem poodi taanlaste poolt üles karistuseks selle eest, et oli end varem lasknud sakslaste poolt ristida.) Nii toodi Eestisse ristiusk- mõõk ühes ja rist teises käes. 1208.a. olid liivlased ja läänepoolsed läti hõimud ristitud ning piiskopi ja ordu ülemvalitsuse all
Ristimine viidi läbi kiiruga ning pettuse abil, sest ristimine tähendas ütlasi selle ala minek ristija võimu alla. Kuna preestreid polud piisavalt, siis püstitati külade juurde suuri puuriste aset leidnud ristimise märgiks. Samas püüti takistada vägivalla ning ähvardustega eestlasi laskmast ennast ristida teistel poolel. Õndasid külasid ristiti mitu korda. Ristimine oli puhtalt formaalne ning seda tehti
annaabi.ee 
