Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill,
Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask,
a. Järva- ja Raplamaal), nõmm-vareskold (Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal), tumepunane neiuvaip (üle Eesti), laialehine neiuvaip (üle Eesti), roomav öövilge (üle Eesti), karukold ( üle Eesti), kahelehine ja rohekas käokeel (üle Eesti), palu- ja aas-karukell (üle Eesti) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad palumetsades, kirjeldage muldade viljakust, happesust, niiskust? 2. Iseloomustage palumetsade puurinnet! 3. Iseloomustage palumetsade põõsarinnet! 4. Iseloomustage palumetsade puhmarinnet! (indikaatorliigid!) 5. Kirjeldage palumetsade alustaimestikku! 6. Mille poolest erineb palu-härghein teistest taimedest? 7. Missuguseid kolla liike võib kohata palumetsades? 8. Missuguste ökoloogiliste tingimuste poolest erinevad mustikas ja pohl? 9. Kirjeldage palumetsade samblarinnet! 10. Millised metsatüübid esinevad palumetsades? 11. Mille poolest erinevad nõmmemetsad ja palumetsad
nimetatakse epifüütideks. Ookeanide rannikuil ning jõgede deltas, mille tõusulaine perioodiliselt üle ujutab, on mõned taimed kohastunud eluks soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda võsa mangroovtihniku. RINDELISUS Vihmametsas on taimed rindeliselt. Kõige kõrgemale ulatuvad 30 40 meetri kõrgused vihmavarjukujulise võra ja suhteliselt vääikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20 30 meetri kõrgusele. Puud on varju ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub. VÄÄRISPUUD Kogu maailma mööblitööstustes hinnatakse kõrgelt ekvatoriaalsetest vihmametsadest pärit väärispuitu. Hinnalisemad puuliigid on punane puu, eebenipuu, tikkapuu, viigipuu jt. KULTUURTAIMED
Haab on haavataelikutega ja pehmemädanikuga jne. Kuigi puud on jämedad, hakkab puidu hind kahjustuste tõttu langema. Nii hinna- kui kvalitatiivse küpsuse puuduseks on see, et ei arvestata puistu kasvatamise kuludega. Kasumiküpsus e. majanduslik küpsus on vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalset keskmist puhastulu aastas. 55 Arvutamisel vaadeldakse maad ja sellel kasvavat puurinnet kui tervikut. Püütakse leida selline u väärtus, mis maksimeeriks avaldise u Au Dx (C uv ) x0 (5.4) u u puistu vanus; Au uuendusraiest vanuses u saadav puhastulu; Dx hooldusraietest vanuses x saadav puhastulu; C metsakasvatuslikud kulud; v iga-aastased halduskulud.
annaabi.ee 
