Kasvukohaks mitmetele haruldastele taimedele. - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid -Koopataimestu Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu - Liivikute (sisemaaluited) taimestu Kultuur- ja ruderaaltaimkond ·Kultuur-rohumaad ·Põllud ·Pargid ja aiad ·Õued, teeservad ja prahipaigad ·Karjäärid 4. Metsatüüpide iseloomustus Metsataimkond - Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Metsad hõlmavad Eesti maismaast ~50%.
kooslused. Kalju- ja liivikutaimkond Kaljude tüübirühm - Paekivitaimestu klint, ranniku- ja sisemaa paepaljandid Lääne- ja Põhja-Eestis. - Liivakivitaimestu liivakivipaljanditel, peamiselt ürgorgude järskudel veerudel. Lõuna- ja Kagu-Eesti devoni liivakivipaljandid. - Rändkivitaimestu mandrijää poolt toodud magmalised rändkivid. -Koopataimestu. Liivikute tüübirühm Eristatakse lahtise või poollahtise liivapinnasega luiteid ja liivikuid. Tegemist on puurindeta avakooslustega. Iseloomulikud on mitmesugused kõrrelised, samblikud ja samblad. - Luidete (rannikuluited) taimestu; - Liivikute (sisemaaluited) taimestu; Kultuur- ja ruderaaltaimkond: Kultuur-rohumaad, Põllud, Pargid ja aiad, Õued, teeservad ja prahipaigad, Karjäärid. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid. Dissimilatsioon elusainete lagunemise protsess, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia.
enamasti kontsentriliselt hüdroloogilise keskme ümber, taimedest on iseloomulikud hanevits ja pruun turbasammal. Rabades on levinud ka küüvits. Kõigis rabades on hästi arenenud puhmarinne, samblarindes valitsevad turbasamblad. Kalju- ja liivikutaimkond Eesti kalju- ja liivikutaimkond on üks seitsmest taimkatteklassifikatsiooni suurüksusest. Ta hõlmab mulla lähtekivimi lõhedes või alles kujunevatel algelistel muldadel kasvavaid puurindeta taimkattelaike või taimekooslusi, jagunedes kaljude tüübirühmaks ja liivikute tüübirühmaks. Kaljude tüübirühma kuuluvad paekalju, liivakivikalju, rändrahnu ja koopa kasvukohatüübid. Eesti ulatuslikem kaljune ala on Põhja-Eesti pank, väiksemaid paekivipaljandeid on ka Lääne-Eestis ning Lõuna-Eestis Peetri jõe orus. Paekaljudel kasvab mitut haruldast sõnajalga, näiteks paas-kolmissõnajalga, habrast põisjalga ja müür-raunjalga,
annaabi.ee 
