kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. LINDUDE SULED Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades. PUTUKAD Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega
linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi(1) Lindude suled Lindude (kana, hani, part) suled tekitavad allergiat linnufarmi töötajatel, ka linnupidajatel ning puurilindude (kanaarilinnud, papagoid) pidamisel korteris, samuti linnusulgedest padjal magades.(1) Putukad Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks.
sarvede tõttu Hiina rahvameditsiini nõudliku turu tarbeks. Kilpkonnasid, madusid, gekosid, karusid, sipelgaõgijaid ja ahve eksporditakse lausa igapäevaselt. Indoneesia on ka piirkonna juhtiv maonaha eksportija. Viimastel aastatel on aga elusate kilpkonnade transiit Ida-Aasuasse eelmainitud kaubanduse ületanud. Enamik Sunda piirkonna Kilpkonna populatsioone on kõvasti vähenenud või kokku kukkunud. Ka puurilindude transiit on paljud liigid suurde ohtu seadnud. Paljud varem harilikud liigid on nüüd vangistatud kõrvalistesse piirkondadesse. Palju kurja teeb ka salaküttimine. Samuti on raiega killustatud loomade elupaigad, mistõttu suurematel imetajatel näiteks Malaisia mini-elevantidel tuleb toidu- ja kaaslaste otsinguil ületada istanduste piirkondi eriti vihmastel hooaegadel, seda tehes tekitavad nad kahju ja kibedat meelt põllupidajatele. Elupaikade fragmenteerumisest on mõjutatud
annaabi.ee 
