plaaniga nõusse. · Tõnu tahtis Marit tagasi lahendamata probleem, sest Tõnu sureb ära. Ta ei saa Marit endale. Mari probleemid : · Kuidas saada lahti manguvast Tõnust Mari andis ta vingumisele alla ja nõustus Kremeriga olema · Mari tahtis olla vaba ja sõltumatu Mari sai mõlemast mehest lahti ja läks lastega iseseisvalt linna. Ta tahtis olla linnas vaba nagu varblane, mitte puurilind nagu kanaarilind. · Maril oli villand meeste võimust ta tegi kõike risti vastupidi Tõnu tahtmisele. Mõisnik Kremeri probleemid : · Kuidas vältida üksinda vananedes kibestumuse tekkimist leidis endale meeldiva noore naise. · Kuidas saada noor naine endale pakkuda ta mehele raha ja rikkust Ajast ja sotsiaalsetest oludest tulenevad probleemid : · Naiste-ja meestevaheline ebavõrdsus naiste vähesed õigused
et kogu aeg mõtlesin sellele. Nüüd mul oli üldiselt meestest juba kõrini. Aga oleks see niimoodi jäänud, et ei tule meelde. Ta tuli uuesti ja tõi lilli. Küsis, miks ma siin olen. Ma ei vastanudki vist midagi, mu vaim oli nüristunud. Üksluisus. Pärast me hakkasime kohtamas käima. Väljaspool tööruume. Teatrisse ja diskoteeki ta mind ei viinud. Oleksime ta naise arvukatele naissõpradele silma jäänud. Leppisin sellega. Olin ikkagi puurilind, kellele pisutki vabadust ja värsket õhku kosutav oli. Käisime Tondil kinos. Seal näidati filme, mida käisid vaatamas ainult mehed. Vähemalt kui meie sinna läksime olid seal ainult mehed. Mind õgiti silmadega. Hakkasin neljapäeviti tema pool käima ja lapsega mängima. Laps oli nii väike vist veel, et ei osanud oma isa milleski kahtlustada. Lapse ema ja tema naine oli alati neljapäeval ära. Trennis, solaariumis ja ujulas. Igatsus Kärbsed on vastikud, sumisevad aknaklaaside peal
kujutelma ja tõeluse vahel. Ma põlesin uut korda vanade afektide tules, nautisin oma unijoovastute võite, kannatasin psüühi suurima, füüsilises kajastuva kannatusega ja tegin lõppeks järelduse, et tunnetuse igavene taastulek on sama paratamatu ja murtamatu nagu tunnete egiid maailmade eksistentsi kohal.... .“(Lisa 2, lk 33) Alliksaar oli tundlik ja peen inimene, Tartu ja kogu Eesti oli temasuguse inimese jaoks kitsad ja väiksed, ta oli siin nagu puurilind, keda poesellid keppidega torkisid, temast ei saadud aru ja tema andekust kardeti. Artur oli valesse aega sündinud üliandekas inimene. Vähe oli neid inimesi, kes julgesid olla tema kõrval ja teda toetada. Need inimesed olid Henn-Kaarel Hellat, Paul-Eerik Rummo, Andres Ehin jt. Minu vanaema rääkis toreda loo oma lapsepõlvest, mil ta oma mäletamist mööda esmakordselt Arturit kohtas. Artur oli külas oma tädi juures
Mari oli noor ja sõltumatu ning soovis olla vaba. Pärast seda, kui Mari oli Tõnu ,,omand" ning seejärel müüdi Kremerile ja pärast armastatu leidmist ei tahtnud Mari enam midagi muud, kui saada vabaks sellest kõigest. Need 3 meest olid piiranud tema otsustusvõimet ja vabadust ning just selle kõige pärast ta ütleski ära nii Kremerile kui ka Juhanile. Ta tahtis olla vaba. Mari:" Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta ei tahtnud olla puurilind Kremeri juures, vaid vaba ja sõltumatu linnas. 10. Tänapäeva naine ei pea õe surma korral positsiooni üle võtma ja tänapäeva abielud on üldjuhul ikkagi abielust ja keegi ei ole sunnitud selleks. On muidugi siiski mõned maad, kus naisel ei ole õigusi ning nad peavad tegema seda, mida mehed käsivad. Talupidamises on naised ehk sarnasemad, sealsed naised on kohustatud tööd tegema ja kõige eest hoolitsema.
annaabi.ee 
