väikeelamu. Hoone krunt paikneb Harjumaal, Rae vallas, 500 m Kurna külast edelas. Krunt asub eramute ühistus mistõttu kolmest küljest piiravad krunti naaberkrundid, kuhu on juba majad peale ehitatud, juurdesõidutee asub krundist idas. Kõrghaljastust krundil pole. Krundile on tehtud geoloogilised uuringud. Mullakiht puudub. Vundament rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele, mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi. Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest.
õlikihi kogumine põhjavee pinnalt. Nii on reostuskoldeid lokaliseeritud näiteks: · Tapa lennuväljal, kus toimus põhjavee veetaseme alandamine ning lennukikütuse kogumine veekihi pealt pumpamisväljakute abil; · Ämari lennuvälja kütusehoidlas, kus pärast mahutite puhastamist ja likvideerimist ala kraavitati. Kraavidesse kogunev reostunud vesi juhiti õlipüüdjasse enne alalt väljumist läbi õlipüüdja. Klassikaliselt tuleb kaevudesse ja puuraukudesse koguneva vaba naftasaaduse kättesaamise järel põhjavett aereerida või mingil muul moel soodustada lahustunud naftasaaduste lagundamist bakterite poolt(saavutada bakterite elutegevuseks sobivad tingimused, kasutada spetsiifilisi baktereid). Keerulisem on olukord, kui naftasaadused on veest raskemad. Põhjavee kvaliteedi taastamine võib kesta siis aastakümneid. Kokkuvõte: 1) Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas, mida tuleb kaitsta
veekogu põhja. Antud tehnoloogilist lahendust saab kasutada, kui hoone on ehitatud veekogu lähedale. Energiakaev Maapinna sügavamas aluskihis asub peaaegu konstantse temperatuuriga aastaringne geotermiline energiaallikas. Energiakaevudeks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke, millesse paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat hoonete ja tarbevee kütmiseks. Puuraugu läbimõõt on enamasti 50 -160 mm. Väikesema läbimõõduga puuraukudesse (50 – 100 mm), mida kasutatakse otseaurustumisega soojuspumpade korral, paigaldatakse 15 – 30 m sügavusele väikese läbimõõduga vasktorud. Plasttorustikuga energiakaevud vajavad 15 suurema läbimõõduga (100 -160 mm) ja sügavusega (100 -200 m) puurkaeve. Kui energiakaevud ei täitu veega, siis nad täidetakse. Energiakaevust saadav soojusenergia ühe meetri kohta on vähemalt kaks korda suurem võrreldes horisontaalse paigaldusega
18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Murdmine toimub hüdro- või löök-kiilumisega. Kiilud asetatakse kihivahesse või ettepuuritud aukudesse. Murdmisega saadakse suuri pragudeta kive. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku toorme saamiseks. Laengud asetatakse puuraukudesse. Saagimisel kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Rahuldavalt on saetavad pehmemad ja keskmised kivimid (dolomiit). Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; purustamisega toodetakse killustikku; Looduskivimaterjalid klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa
annaabi.ee 
