laialt levinud ornamendi -ehk mustriraamatud. Seni lähtuti traditsioonist, mida uuendati uute, arhidektuurist pärit vormide lisamisega. Renessanssiaegsete tsunftkäsitööliste põhiliseks töömeetodiks oli kombineerimine, mis ei seisnud mitte niivõrd uute mustrite loomises, kuivõrd nende hulgast valimises ja konkreetse eseme jaoks kohandamises. Dekoratiivtehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli eriti hinnatud intarsia: puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nisid, millesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline
Mööblitislerile kõlbasid seetõttu hästi ka kullasseppadele mõeldud mustriraamatud ja vastupidi. Palladio Palazzo Badoeri inventariraamatus loetleti 1521. aastal ainult neli voodit, kaks sohvapatja, üks pähklipuust laud koos kaheksa tooliga, üks puhvetkapp, neli pinki ja paarkümmend kirstu. Dekooritehnikaid oli peale nikerduse teisigi. Veneetsias oli näiteks eriti hinnatud intarsia: 29 puupinna sisse uuristati vastavalt soovitud ornamendile või kujundile nišid, miliesse siis paigutati vastav ornament või kujund, kuid juba teisest materjalist - elevandiluust, metallist, pärlmutrist või mõnd teist värvi puuliigist. Veel üheks levinud dekooriviisiks oli nn. šartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite (asutatud 1084 Cartusias, prantsuse k. Chartreuse) kaudu: erinevatest puuliikidest ja ele-vandiluust lõigati välja kõik
nikerdustega kapid´( dresser, armoire. Madalmaade mööblile oli omane lihtsus ja mugavus, iseloomulikeks detailideks ažuurne nikerdus, korpusmööblil profileerimata karniisid, mööblijalgade ümarad treitud vormid. Mööbli valmistamisel oli mitmeid uuendusi – palju kasutati vineerimist, polsterdamist, saetud lauad ja tisleripink võimaldasid kujundada erinevaid vorme. Dekoreerimistehnikad. Renessansiajastu mööbli kaunistamistehnikate seas olid enimkasutatavad puunikerdus, intarsia (puupinna sisse lõigatud pesad, millesse asetati mõnest teisest materjalist ornament) , puitmosaiik (erinevatest puiduliikidest väljalõigatud osad kleebiti üksteise külge). Manerism. Manerism (16.sajandi lõpp, kestis umbes 25 aastat) - stiil Euroopa kunstis, mille põhijooneks oli uue, keskaja Taassünni ajastule järgnenud, maailma tunnetamise tulemuste kokkuvõtmine kunstis. Nimetuse manerism (tuleneb sõnast maneer ) andsid stiilile tolle aja kaasaegsed
annaabi.ee 
