On räägitud sedagi, et ristiusu juured peituvad spiritismis ja Jeesus Kristus polnud midagi rohkemat kui hea ravi- ja ekstrasensoorse taju võimega meedium. On tõendeid, et ristiusu koidikul lubas kirik surnutega vestelda, aga 3. sajandi alguses see tava keelati. Moodsale spiritismile panid 1848. aastal aluse õed Foxid. Kõik sai alguse 1847. aasta detsembris, kui perekond Fox kolis New Yorgi osariiki Hidesville'i puumajja. Varsti pärast oma uude kodusse sissekolimist hakkas perekond kuulma kummalisi koputushelisid, mis kostsid seina seest. Kõik perekonna katsed helide allikat kindlaks teha luhtusid ja nad ei saanud mitu ööd sõba silmale. 31. märtsil 1848. aastal hakkas üks õdedest (Katie) sõrmedega nipsu lööma, paludes ,,härra Sõrajalal" (tema pandud nimi helide allikale ja Saatana vana hüüdnimi) teda matkida. Kõigi hämmelduseks täitis too tüdruku soovi,
Ain võttis selle kohe vastu. Aga siis laskis ta pea kurvalt norgu, sest ta ei teadnus kust ta raha saab. Jälle läksid nädalad mööda ja jüripäeval tuli uus kirjutaja mõisa ja Ainile anti luba minna kuhu ta soovis ja nii ta läkski kõikidega jumalaga jätma. Mõnepäeva pärast jõudis Ain venemaale. Ain venemaale kohale jõudnud seal võttis teda vastu suur linna liikumine ja tuhathääleline kisa ja kära. Lõpuks jõudis ta ka kohale sihtmärki pikka kahekordsesse lampkatusega puumajja. Seal majas elas professorihärra, kes oli vana, hallihabemega, peenikese näoga venelane. Esimene päev mööduski üksteisega tutvumisega. 3 Teisel päeval võttis Ain uue teenistuse käsile. Tal oli vaja ainult kirjutada kirju, mis teadusmehed väljauurimise varal otsustasid ja välja rehkendasid. Tal jäi samuti palju aega võõra linnaga tundma õppimiseks
käest sugeda (pisut paralleele Pearuga). Ka Taavet pole alati Kaval-Ants, temalgi on ebaõnnestumisi. Aga nad on, nagu nad on, ja Tuhakopli küla peaks neile tänulik olema, et nad oma tempudega igavat külaelu natukenegi elustavad. ( nagu Vargamäel) Paulil on kodus kohtlane tütar. Kuigi Taavet võiks tema üle valusalt nalja heita, ei hakka ta seda tegema, sest see oleks liiga julm kättemaks, isegi kui Paul teda rängalt solvanud on. Karlil läks ülikoolis käimine lörri. Viis Taaveti puumajja, kus olid ok daamid. Härta istus Taavet põlvel. Jõid kõik koos viinapudeli tühjaks. Taavet lubas kõik kinni maksta. Läksid edasi restorani, kus ilmusid mehkad, kes olid väidetavalt Karli koolivennad. Seal oligi Aiaste peremees ühele vekslile käsinikuna käe alla pannud. Usaldas pimesi ,,Karli koolivendi". Naasid tagasi katusekorterisse. Hommikul ärkas Taavet segipaisatud korteris, Härta tema kõrval alasti, rahakott oli alles, kuid tühi.
20. sajandi alguse paiku hakkasid pruut ja peigmees juba ühes sõidukis kirikusse minema ja siis sõitsid nad tavaliselt kõige ees, järgnesid pruudivend ja teised külalised. Laulatuselt kojusõidu teele panid külapoisid tavaliselt püsti mitmesuguseid tõkkeid, edasipääsemiseks tuli pudel viina anda. Mõnel pool pidi koduõue piirile jõudes pulmarong kahe tule vahelt läbi sõitma. Tuli pidi eemale peletama kõik pahad vaimud, kes muidu oleksid koos inimestega puumajja pääsenud. See komme püsis kohati veel kuni Eesti Vabariigi ajani. Pulmamaja Tegemist oli valdavalt rehielamuga, kuhu tuli mahutada nii pulmalaud kui talvisel ajal jätta ruumi ka tantsupõrandale. Valgustuseks kasutati õlilampide kõrval tihti ka küünlaid, kuid pulmatoas ei tohtinud korraga põleda kolm tuld, see tõi õnnetust. 12 Pulmalipp kui uus pulmakomme tuli tarvitusele 19.sajandi lõpus. Selleks oli kas valge lipp,
annaabi.ee 
