saadetud korraldustele.(Vene aeg Eestis) Näiteks vaieldi algul vastu 18.saj. lõpu katkuepideemia ajal saabunud korraldusele, mis käskis likvideerida kalmistud linnas ning keelas kirikutesse matmise. (Mõned tähtsamad tegelased siiski eriloa alusel maeti kirikutesse.) Kõrgkeskajal elanikkonna kasvades tekkis vajadus uute eluruumide järele. Puumajade asemele linnas kerkis üksteise kõrvale juba kivimaju. Kivi on teadagi niiske ja külm. Eeslinnade eestlaste puumajakesed pidid sunniviisiliselt mahutama ära ka rootsi ja tsaari soldateid. Nii rõskus kui ülerahvastatus lõid nakkushaiguste puhkemiseks soodsad tingimused. Eriti suur suremus oli laste seas. Surma lõikust soodustasid elanikkonna madal haridustase, ebausu lokkamine ja meditsiini küündimatus. Inge Org Keskaegseid rahvaid on laastanud sõjad, kurnanud näljahädad, kuid kõige
Modigliani, C. Soutine, M. Chagall olid kunstnikud keda arvatakse Pariisi koolkonda. Pariisi koolkonna kunstnike ühendab see, et nad polnud prantslased kuid nad õppisid , elasid ja töötasid Pariisis. A. Modigliani teosetele on iseloomulik elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud fihuurid, eriline nukker meeleolu ning pruunjasoranz või tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte. M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked, katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar. E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama. E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule. Naivism/Popkunst/Fotorealism Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta. H. Rousseau'd hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik.
ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4. Ühendas ei olnud prantslased, elasid, õppisid, töötasid Pariisis, veendumus tugines uuema aja prantsuse kunstile. 5. A.Modigliani elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu, pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed, kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et tiigreid on rohkem kui üks: kassi ja kaskedega on ka. 9. Viiralt on maetud Pariisi Pere-Lachaise`i kalmistule. 10. Pariisis kujunes välja täiesti omanäoline stiil, eristub selgelt temaga Pariisis koos tegutsenud kunstnikest
Pop vabrik kangas mille naised üle võtsid oli siks. Teine oli elamute kultuur millest üritati uueneda. Maja uuendused. Katus madala,, aknad väikesed, korstnaga. Hakati ehitama eraldi elumaju. Põhja eestis- vana rehielamud ehitati ümber, külmkabreid ehitati ümber elamispinnaks kuhu tehti ahi, köök ja ka rehetuha ehitati ümber ja hakkas muutuma ainult majandus ruumiks Lõuna eestis püüti ehitada uusi elumaju. Eeskujuks linn, agul ja alevikes olevad puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament. Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati ostma vabrikumööblit või lasti seda kohapeal tisleritel teha. Seinasängist sai voodi. Kirstust sai kapp ja kummut. Pinkideasemele tulevad toolid. Tuba valgustati petrooliumlambiga. Puit nõud asendusid savist ja bajanssiga. Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna, pannkoogid.
annaabi.ee 
