Rahvapillid Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Pingipill, Jauram, Käristi, Parmupill, Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve,
Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma, millisele puule leht kuulub, seda nimetama ja kiiresti õige puu juurde jooksma. Variant. Õpetaja annab igale lapsele ühe puulehe ja ütleb: „Kui ma ütlen „Üks, kaks, kolm – jooks!“ – siis peate jooksma selle puu juurde, mille leht teil käes on. Tammepuu juurde jooksevad tammelehtedega, vahtrapuu juurde vahtralehtedega ja kastanipuu juurde kastanilehtedega lapsed. Kui jõuate oma puu juurde, tõstate käe puulehega. Mina vaatan, kas kõik leiavad õige puu.“ Vahetades laste käes puude lehti, korratakse mängu 3-4 korda. 19. Mis on rohelist või teist värvi. Eesmärk. Kinnistada aedviljade nimetusi ja nende omadusi. Vahendid. Aedviljad. Käik. Õpetaja: „Ma tõin aedvilju, mis kasvasid meie aiamaal. Mis see on?“ Näitab kordamööda kõiki kaasatoodud aedvilju. Lapsed vastavad küsimusele. Siis kutsub õpetaja lapsi kahekaupa laua juurde ja annab neile ühesuguseid aedvilju, näiteks
Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina. 10.5. Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.10.6. Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud
areneb vastne. Alles siis võib ta uut peremeest nakatada. 27. Lameussid Lameussid on kõik väga lameda kehaga, nende keha pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni 10 meetrini (paeluss). Enamik lameusse elavad parasiitidena teiste loomade sees. Keha on kaetud vastupidava kattega, mis kaitseb neid peremeesorganismi seedenõrede eest. Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta sarnaneb välimuselt puulehega. Ta toitub erinevate rohusööjate (veiste, lammaste, kitsede jt) maksast. Selle külge kinnitumiseks on tal kaks nn suud ehk iminappa. Inimene võib temaga nakatuda jõe- või järvett juues või luhakarjamaalt rohukõrt suhu pannes. Paelussid Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss. Nad võivad elada ka inimese sooles. Pikemad neist on kuni 10 meetrised ning nende keha eesotsas asub iminappadega päis, mille abil uss kinnitub soole seinale
annaabi.ee 
