Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab. Aga udu seda mulle ei näita, udu
Kinkazu Potos flavus Doris Kaarus Kinkazu meenutab oma välimuse, eriti haardsaba poolest ahvi, kuid tegelikult kuulub ta kiskjaliste seltsi. Ta on pesukaru lähisugulane. Kinkazu elukoht Kinkazu asustab troopikametsade puulatvu alates mehhiko lõunaosast kuni Mato Grosso mägedeni Brasiilias. Kinkazu toitumine Kinkazu sööb puuvilju, nektarit, mett ja linnumune ja poegi. Kinkazu keha Kinkazu keha on 42-57 cm Saba on kuni 55 cm Kaalub 1,5-4,5 kg. Elab ligikaudu 19 aastat. Iseloomulikud omadused SABA: Äärmiselt liikuv, sageli sama pikk kui keha
Kõige tähtsam on, et saaks jalutada, tunda värsket õhku, näha päikest, tunda tuult ja tajuda rohelust. Kesklinnas elades on suureks eeliseks, kui on juurdepääs rahulikus ja rohelises ümbruses asuvale rõdule või lähedal on vaade rahulikule rohelisele keskkonnale. Selliste tingimuste korral on inimene vähem ärritatud ja magab öösiti paremini. Lähedus rohelise alaga paistab olema oluline tervisetegur. Rahulikkus tähendab seda, et võib kuulda linnulaulu või tuules sahisevaid puulatvu. Lähedalasuv argipäevane park peaks vastama inimese erinevatele hingeseisunditele. Lähedalasuv- see tähendab, et sinna peaks argipäeval olema võimalik jõuda 6-7 minutiga. Kui see tingimus täidetud, näitavad uurimused, et inimeste enesetunne on märksa parem. Ühes vanadekodus viidud uuringus selgus, et vanade keskendumisvõime suurenes, kui nad said päevas ühe tunni õues viibida. Aga mida haigemad need vanainimesed olid, seda märgatavam oli tulemus. Uuringutes