Vahtraleht on oma pika rootsuga sümboolselt puuoksaga seotud ega rebene kergesti, ta jääb nii-öelda oma algallikaga seotuks. Legendid Kreeka saaga kirjeldab, kuidas kavalad kreeklased vallutasid trooja linna puuhobuse abil, mille keresse olid peidetud sõdalased. Pahaaimamatud troojalased tõmbasid hobuse oma linna, hobusesse peitunud sõdurid avasid öösel omadele linna väravad. Järgnes otsustav lahing ja Trooja langes. Trooja hobune olevat olnud meisterdatud vahtrapuust. Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne- Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise kommetes on palju paralleele. Ka kreeklased pidasid puud elavaks olendiks ja nümfide elupaigaks. Viimased sündisid ja surid koos puudega. Sageli kuuldi neid kaeblevat, kui kirvehoop puud tabas ja veritses hoopide all nagu elusolend. Kui puuderüvetaja jumalanna Cerese hiies püha puu pihta lõi,
Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel aga vabalt ringi joosta (kari kodus). On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude toimus, kus vägi suurem jne) ja puukultus. Tõivud (tõotused) on väge sisaldavad esemed, mille inimene ümber puu köitis, nii et leping mõne vaimu või haldjaga sõlmiti. Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad ja kalavaimud, kes kalu karjatavad ja valitsevad (nt
Georg), rahva kujutluses huntide peremees (Püha Jüri kutsikad), see on Ida-Euroopa pärimuses tavaline nähtus. Karjastel on püha Jüriga omad lepingud, et hundid kandvat varakevadest sügiseni suiseid (st ei murra loomi), talvel aga vabalt ringi joosta (kari kodus). On olemas mitmeid regivärsse, kus Jürit palutakse, et ta karja hoiaks. Eraldi peab välja tooma hiied (kus siis pühade jumalatega kokkupuude toimus, kus vägi suurem jne) ja puukultus. Tõivud (tõotused) on väge sisaldavad esemed, mille inimene ümber puu köitis, nii et leping mõne vaimu või haldjaga sõlmiti. Sellega taheti lepitada, kaitsta jne. Vesi: Ka vee suhtes tuleb olla aupaklik, kuna tegemist on salapärase ja ohtliku valdkonnaga, kus elavad üleloomulikud olevused. On olemas suur hulk keelde ja käske, reegleid, mida kalurid silmas pidama pidid, kui kalale minna jne. Kalahaldjad
tegelikult oli see hästi kujundatud maa-ala. Regioon, mis muiste iidsete pärslaste poolt vallutati, oli üks viljatutest. Nõnda juhtisid pärslased maale lõputuid akvedukte, et luua endile kompleksne maaparandussüsteem. Osa parandatud maast oli ette nähtud põllumajanduseks, ülejäänud jäeti parkide alla. Pärsia metsaparke loetakse kaasaegsete metsaparkide eellasteks. Assüürlastelt ja babüloonlastelt võeti üle puukultus ning suuri puid peeti elu kestvuse sümboliks. Pärsiaga seoses kohtame ka esmakordselt aednikke, kes pöörasid suurt tähelepanu lille-, ennekõike aga roosiaedadele. See omab suurt tähendust nimelt seetõttu, et just sealtkaudu levis roosikasvatus kui harrastus Kreekasse ja sealt edasi mujale Euroopasse. Iseloomulik Mesopotaamiale oli: Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks. Kastmissüsteemide ehitamine. Metsa- ja jahiparkide tekkimine.
annaabi.ee 
