teised traadita personaalsed kohtvõrgud, näiteks Bluetooth ja Wi- Fi. Seadmed × ZigBee seadmeid saab jagada talitluse järgi kaheks: × Piiratud funktsionaalsusega seadmed (Reduced Function Device), mis on üldjuhul patareitoitel ja suurema osa ajast puhkereziimil; × Täisfunktsionaalsed seadmed (Full Function Device), mis saavad toite elektrivõrgust. Topoloogia × ZigBee võrgukiht toetab nii radiaalset kui ka puukujulist võrgutopoloogiat ja üldisi silmusvõrgutopoloogiaid × Radiaalvõrkudes peab koordinaator olema keskne sõlm. Nii puuvõrgud kui ka silmusvõrgud lubavad ZigBee ruuterite kasutamist, laiendamaks suhtlust võrgukihis. ZigBee eelised × Odavus × Väike võimsus -> pikk aku kestvus -> väiksemad akud × Suur töökindlus × Lai leviala ZigBee puudused × ZigBee-ga ühilduvate seadmetega asendamine võib olla kallis × Hetkel saadaval vähesed lõppseadmed
Aastane juurdekasv on aga 100 miljonit kuupmeetrit. Pool metsa juurdekasvust moodustab harilik mänd (Pinus sylvestris), 30% harilik kuusk (Picea abies) ja 20% lehtpuud (peamiselt kask). Joonis 3. näitab Soomes olevate puuliikide aastast toodangut. Joonis 3. Pine (mänd), Spruce (Kuusk), Drain (metsa kasutus), Total increment (Kogu juurdekasv) 8.3 Metsade kooslus Soomes on vaid neli looduslikku okaspuuliiki, vähem kui 30 lehtpuu- ja puukujulist põõsaliiki. Enamus Soome metsadest on okaspuupuistud, lehtpuud kasvavad peamiselt segametsas. Segametsad ja lehtpuude ülekaal on tavaline viljakatel mineraalmuldadel ja kõrgustike metsades koos rohttaimedega. Kõige tavalisem segametsades kasvav liik on sookask. Harilik mänd on ülekaalus 66%-l, kuusk 24%-l ja lehtpuud 9%-l metsamaast. Lehtpuud, mis on olulised metsa elurikkusele ja pinnasele, kasvavad tavaliselt segametsades, moodustades 20% kasvavast metsast. 8.4. Metsa paiknemine
viis, mis ühendab ühe kaabliga kõik tööjaamad, ehk kõik jaamad jagavad ühte ja sama kaablit. Kõik tööjaamad ühendatud selle kaabliga näevad teiste sama kaabliga ühendatud tööjaamade liiklust. Kõige suurem miinus selle juures on just see sama ühe kaabliga ühendus. Kui see kaabel lakkab töötamast, siis kaotavad kõik ühendatud tööjaamad ühenduse. Puutopoloogia Puutopoloogia on loogiline arendus siintopoloogiast. See kujutab endast puukujulist hierarhilise struktuuriga sõlmede ühendust.Ühe kaabli külge on kinnitatud kõik tööjaamad. See topoloogia lubab võrgul laieneda dünaamiliselt ainult ühe aktiivse andmerajaga ükskõik millise kahe võrgu lõppunkti vahel. Mõisted Simpleks-edastus - Üks pool ainult edastab, teine võtab vastu Pooldupleks-edastus - Edastada saavad paljud, aga vaid üks korraga. Täisdupleks-edastus - Mõlemad osapooled saavad korraga nii edastada
tükeldus on dünaamiline, st ei ole fikseeritud vastavust andmete aadressi ja füüsilise mälu vahel. COMA-mudelis kasutatakse tihti hierarhilist andmeedastuse süsteemi, kus rakendatakse nii ühiskasutusega sidevõrku kui ka teatisedastusega sidevõrku. Kuna andmetel ei ole üht kindlat „koduaadressi“, siis tuleb neid süsteemist otsida. Kui pöördusel lokaalse vahemälu poole tekib möödalask, siis hakatakse liikuma pikki puukujulist otsinguahelat, kuni jõutakse vajatavate andmeteni. 50. Rööparvutite jõudluse ligikaudne hindamine. Rööparvuti, mis sisaldab p protsessorit (protsessorelementi), jõudlus ei kasva võrdeliselt süsteemi lisatavate protsessorite arvuga. Üldjuhul sõltub rööparvutite jõudluse kasv paljudest teguritest, eeskätt neis töödeldavaist programmidest, programmide kompileerimisel kasutatud vahendeist, arvuti ohjel rakendatavast
annaabi.ee 
