Selle protsessi käigus toodab leheroheline ehk klorifüll valguse abil toormahladest ja süsinikust toitaineid,süsinik saadakse õhust,võetava süsihappegaasi lagundamisel süsinikuks ja hapnikuks,enamus hapniku antakse tagasi.seega teeb taimestik väga tänuväärst tööd vabastades keskkonda heitgaasidest,teatud osa on ka puidus küttematerjalides · Nafta · Kivisüsi · Põlevkivi · Turvas Puukrooni kasutatakse ära vitamiinijahu,karotiinpasta ja teiste kemikaalide tootmiseks.Enamuse põletatakse metsas või jäetakse komposteeruma. Säsikiired: · Vähestel puiduliikidel on näha ristlõikel säsi,niinekihini ulutuvaid heledaid triipe,nad on läikega põhimõtteliselt annavadki puidule läike neid nim.säsikiirteks. · väga hästi nähtavad on tamme ja pöögi puhul. · tüveradiaallõikel mis kulgeb piki säsikiiri on nad näha katkenlike
ekvivalendi Saksa markades. Viimane kullakonto USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avanes 23. jaanuaril 1993. aastal ning sellega oli krooni kattevara probleem lahendatud. Kullata oleks tulnud rahareform läbi viia mõne teise skeemi alusel ja hädavariant ka selleks oli olemas .23. jaanuaril 1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse eraldada Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid ning rahvasuus teenis oodatav kroon sellepärast ära ka ,,puukrooni"nimetuse. Kui sai selgeks kui palju on meil kulda ja kui palju baasraha, tuli komisjon järeldusele, et reform tuleb ikkagi teha kulla alusel ning sellest hetkest peale algas sihipärane töö reformi täpse ideoloogilise kontseptsiooni kallal, mille põhirõhk oli pandud krooni stabiilsusele, konventeeritavusele ja fikseeritud kursile. Seega võeti vastu 20.mail 1992. aastal kolm karmi seadust, millel püsib Eesti kroon ja need olid: Eesti Vabariigi rahaseadus, seadus
Kui aga okaspuu ladvavõrse saab mingil moel kahjustatud, areneb sel lehtpuudele sarnaselt mõnest külgvõrsest ladvavõrse ning hiljem sellest tüvi. Nii võib juhtuda näiteks põtrade poolt kahjustatud puudega. Kasvukohatingimused, milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad ning arenevad, määravad puu tüve sirguse, okste seisukorra ja esinemise sageduse. Kõigel sellel on suur tähtsus puidu praktilise kasutuse seisukohast. Puukrooni e võra suurus ja kuju sõltuvad suurel määral puu kasvuümbrusest. Kroon kasvab laiusesse, kui puu saab vabalt kasvada. Võra suurus on piiratud, kui ta peab tihedas metsas teiste puudega võistlema (joonis 1). Joonis 1. Kasvukoha mõju tüve kujule. Tihedalt kasvavad männid on võraaluses osas oksavaba tüvega ning võra algab neil suhteliselt kõrgelt. Kuivanud kuuse oksad ei kuku nii kergelt ära, vaid jäävad tüvele alles pikemaks ajaks
II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu. Pindala järgi põhilised puuliigid: Männikud 37,7% Kaasikud 30,2% Kuusikud 23,6% Hall-lepikud 4,3% Ülejäänud 4,2% III Kasvava puu osad Kasvav puu koosneb järgmistest osadest: Puukroon, tüvi, juurestik. Puukroon Puukrooni moodustavad oksad koos lehtede või okastega. Puukroonis toimub fonosünteesi protsess. Lehtedes ja okstes leiduva klorofülli ja päikese abil võetakse õhust süsihappegaasi. Eraldub vaba hapnik. Okste puidust valmistatakse puidu haket(kütet). Okkad on keemiatööstuse tooraineks. Puutüvi Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on: *hoida üleval tervet puud *olla toitaineid transportivaks organiks *säilitada toitaineid
annaabi.ee 
