aastakümneid pole sellel paigal enam mingit majanduslikku tähtsust. Loomad ja linnud Varakevadel ja sügisel kogunevad lahesoppidesse ja tammi äärde väike- ja lauluikede salgad, samuti kühmnokk-luiged, kes siin ka pesitsevad. Talviti või varakevadeti, kui voolukohad lahtedes jää alt vabad on, kogunevad sinna hallhaigrud. Kevadisel hommikul võib näha toitu otsivaid sookurgesid. Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja imetajatest siili, metssiga ning oravat. Taimestik Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat. Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi. Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke
Menüüs on putukad ja ämblikud. Arvukus. Eestis pesitseb 100300 tuhat paari, Euroopas 1935 miljonit paari. NB! Kurnas olevate munade kaal võib ületada pöialpoisi enda kaalu kuni poolteist korda. Oma suuruse tõttu peavad pöialpoisid pidevalt sööma, et energiat taastada. Nad söövad isegi pesaehituse ajal. Pöialpoiss, kelle söömist takistada, kaotab 20 minuti jooksul 1/3 kehakaalust ja sureb nälga ca 1 tunni jooksul. Puukoristaja Puukoristajat võib kohata aastaringselt. Puukoristaja on levinud parasvöötme Euraasias. Soomes teda peaaegu ei esine. Puukoristaja on üldiselt paigallind, kui rändab, siis lühikesi vahemaid. Puukoristaja on suure pea, lühikese saba ja võimsa nokaga väike lind. Ta on sinakashalli keha pealmise poolega ja musta silmatriibuga. Keha alakülg on Aasia ja PõhjaEuroopa alamliikidel valge välja arvatud pähklikarva
Piiritaja (Apus apus), (Autor: Arne Ader), 2008 2.4.13. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: puukoristajalased (Sittidae) 2.4.13.1. Puukoristaja (Sitta europaea) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et puukoristaja ülemine kehapool on sinihallikas. Alumine kehapool on valge ning jalgade vahelt punapruun. Pealagi on sinihall, silma koha pealt must triip ja altpoolt valge. Nokk on pikk ja terav, musta värvi. Jalad on heledamat tooni – pruunikad. (Vaata pilt 46) Puukoristajat leidub parkides, kas lihtsalt selge või päikesepaistelise ilmaga, samuti päevasel ajal. Oma olemisega väga aktiivne ja kiire. Tavaliselt ronib puukoore peal pea alaspidi. Hulgulind, keda võib kohata aastaringselt. Põhitoiduks on suvel põhiliselt väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. Elutseb igasugustes metsades ja puisniitudel, kuid eelistab pesitsemiseks vanemaid leht- ja segametsi, kus leidub õõnsustega puid. (Linnumääraja, 2015)
annaabi.ee 
