TÖÖLEHT 2 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puukidega levivad haigused" ja võrdle loetu põhjal puukide poollt levitatavaid haiguseid VÕRDLE JA VASTANDA Märgi, mida sa võrdled Leia sarnasused ja erinevused Ole täpne oma faktidega Teema: Puukensefaliit ja puukborrelioos. I võrdlusobjekt:Puuk ensefaliid II võrdlusobjekt:Puukborrelioos ehk Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused?
Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel. Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis võib lõppeda surmaga. Puukentsefalii t Puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Tekib palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse Kollapalav ik On raskekujuline äge viirusinfektsioon. Levib sääsehammustuse tagajärel. Tekib iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine B ja C hepatiit On nakkushaigus , mis levib seksuaal kontakti, vere või kehavedelikega.
Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine) Pearinglus Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui puugihammustusest on möödunud vähem kui kuus kuud b) Hilist vormi- korral on haigussümptomid kestnud üle kuue kuu ) Haiguse algusjärgus on paranemine hõlbus ) Avasta...
LESTAD JA PUUGID KIRKE KÜLVIK 8.A 2015 LESTAD Ämblikulaadsetest lülijalgsed 0,05-13 mm. Akaroloogia Pahklestlased, süüdiklestlased, võrgendilestlased, tolmulestad ja puuklased LESTAD Kahjurputukad Paljud lestad on tähtsad lagundajad Parasiidid Elab kõikjal Neli paari jäsemeid, mille otstes iminapad https://www.youtube.com/watch?v= 47CIdUld8eQ SÜÜDIKLESTAD Imetajate ja lindude nahaparasiidid Tekitavad sügelisi Emane uuristab peremehe nahasse käike Toituvad epitermisest ja lümfist Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20- 25kraadi Ühes grammis madratsitolmus on umbes 20 000 tolmulesta Tolmulestad pole halva hügieeni tunnus https://www.youtube...
Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva. Kaks staadiumi: Inkubatsiooniperiood on 3-30 päeva, 1. 2-4 päeva. Tekivad gripinähud keskmiselt 7-10 päeva. Kolm staadiumi 1. 2
Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu, rinnapiima kaudu 9. Lüütiline tsükkel viiruse paljunemisel Bakteriofaag kinnitub raku pinnale Sisestab oma DNA rakku Ensüümide abil sunnib
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud
Ennast täis imenud puugid. Puuk püüab leida pehmete kudedega piirkonda ning sobivat kohta otsides võib tal kuluda tunde. Nõnda jõuab tähelepanelik jaole veel enne, kui puuk asub verd imema oma lemmikpaikades: kaenla või rinna all, kubemel, nabaaugus, kõrva taga. Puugid on ka meie lemmikloomadel väga levinud Vaadake ka oma lemmikud üle! Arvatakse, et puuke saab ainult metsast, aga pole harvad juhused, kus puuke on saadud ka linnamurult. Õnneks pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel. Kasutatud kirjandus: Pildid: http://www.afpmb.org/pubs/Field_Guide/Images/originals/Fig.%2066.jpg http://www.smo.uhi.ac.uk/~sm067635/ixodes_ricinus.jpg http://meeste.net/objektiivsete/albums/weber_0606_puugid/seepia_2006-06- 10_100_0696_puugid.JPG Tekst: http://husky.zoomflash.net/index.php?
Tuberkoloos Hingamisteede kaudu Kopsud Teetanus e kangestustõbi Haavade kaudu Põhjustab krampe Gonorröoa Suguline kontakt Suguelundid Düsenteeria Toiduained, pesemata käte vahendamisel Salmennoloos Toiduga, munad, kanaliha Puukborellioos Puukidega Kopsupõletik Piisknakkus kopsupiirkond Difteeria Piisknakkus Kurk, kõri, põhjustab lämbumist Millises koes on mitokondreid rohkem, kas epiteel-või lihaskoes? Miks? Lihaskoes, sest seal on kokkutõmbefunktsioon, mis tahab liikumise ja mitokonder varustab
5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam.. Treponema Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Leptospira Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiroheedid ehk keeritsbakterid Borrelia erüteem Puukidega edasikandatav borrelioosi tekitaja Borrelia burgdorferi Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Niitjad bakterid Niitjatel bakteritel paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval, moodustades niidi e. trihhoomi. Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis on enamasti kõik rakud ühesugused. Sphaerotiluse niiti katab pealt ühine limatupp. Niidi sees on kõik rakud ühesugused
Selleks, et vältida tüsistusi, on väga oluline võimalikult kiire diagnoos ja õigeaegselt alustatud ravi. . Puugiga edasikanduvad haigused Entsefaliit üldiselt on peaajupõletik, tingitud peamiselt viirusest, või bakteritest (diplokokid jt) või nende poolt mõjutatud reaktsioonidest organismis (immuunsüsteemi vastupanu langusel HIV-nakkuse, mononukleoosi, süüfilise puhul jt). Puukentsefaliit (tick-borne encephalitis) on endeemiline Ixodes- puukidega edasikantav viiruslik nakkushaigus. Tekitaja kuulub flaviviiruste sugukonna flaviviiruste perekonda. 2 faasiline haigus1-2 nädalat peale puugihammustust ilmnevad tavaliselt esimesed haigusnähud (gripisarnane haiguspilt), mis võivad mööduda nädalaga. Raskematel juhtudel tungib viirus ajju ja ajukelmetesse. Tõsisematel juhtudel on närvikahjustus nii ulatuslik, et täielik paranemine ei ole võimalik, haigus võib lõppeda letaalselt. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse
kinnituseks. Esineb ristreaktsioone näiteks Legionellaga. • Molekulaardiagnostika – arendamisel. Ravi ja profülaktika. Tetratsükliinid, fluorokinoloonid. Hilise ravi alguse korral on suremus ja surevus kõrged. Vaktsiini pole, väldi ameerika puuke. Rickettsia akari. Infektsioon närilistelt nende ektoparasiitidega. Inimesed infitseeruvad kogemata lestadega (ülejäänud täpid levivad puukidega). Kliiniline infektsioon bifaasiline – esmalt hammustuskohal paapul, mis progresseerub haavandiks. Sel ajal levib tekitaja süsteemselt. Teine faas pärast 7–24–päevast inkubatsiooni: äkiline algus, kõrge palavik, tugev peavalu, külmavärinad, higistamine, müalgiad, fotofoobia. 2…3 päevaga generaliseerunud lööve, mis on rõugelaadne (vesiikel, siis sellele koorik peale). Üldiselt kerge, tüsistusteta. Ravi doksütsükliini ja klooramfenikooliga. Rickettsia prowazekii
annaabi.ee 
