Osvald asub rääkima ühest mehest, kelle elu oli üks suur unistus. See on tema ise. Paraku tal ei olnud kunagi piisavalt raha, et osta kinopileteid või shokolaadi, et oma armastatu tüdrukuga midagi ette võtta. Ja nii ei saanudki tüdruk teada, et poiss oli kirjutanud talle 37 luuletust ning mõelnud temast vaid kõige kaunemaid mõtteid. Seejärel läks poiss ülikooli. Temast sai kunstnik aga mitte just see, kelleks ta saada tahtis. Liiklusmärgid, puugiplakatid jne. Siis tuli abielu. Elu taandus pidevale rahapuudusele. Ühel päeval läks ta arusaamatult jõe äärde kalale. Tõmbas välja võbeleva kala. Võttis kala kätte. See ei liigutanud end. Oli nagu surnud. Siis küsis kala oma klaasistunud silmadega,et kas mehel on mõni unistud, mida ta võiks täide viia. Täiesti abstraktselt soovis mees endale nelja miljardit dollarit. Mees küsis vastu, et kas kala soovib midagi .See vastas, et tahab vette ning vette ta saigi
ROLAND (toob väikese ridiküli): Tahad veel OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin midagi? liiklusmärke. LAURA (sosinal): Musi. (Roland suudleb LAURA: Liiklusmärke?! Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha OSVALD: Muidugi mitte ainult võtma.) liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. Preili saab omaette apartemendi. See on kunst nagu iga teine, aga mõju ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? inimesele on suurem kui lihtsal portreel. OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga Nüüd ei ole ma juba tükk aega midagi soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle loonud. taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, ROLAND: Aga elate ära küll
) Kunstnik. ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot-mis su nimi on? OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ei esinenud. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema. Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. Viimasel ajal polegi juhtunud midagi huvitavat. Mis pakkumine?
annaabi.ee 
