tähendab negatiivne astendaja, ei osata põhitehteid (astendamine, jagamine, taandamine) harilike murdudega. Vaatamata sellele, et arvutada tuli avaldise täpne väärtus, tehti arvutused taskuarvutil, mille tõttu saadi ebatäpne (ümardatud) vastus. 1 2. (10 punkti) 30 õpilasest puudus matemaatika tunnist 20%. Puudujatest olid tüdrukud ja 3 see moodustas 20% klassi tüdrukute koguarvust. Mitu poissi oli matemaatika tunnis? Selles samas matemaatika tunnis kutsuti tahvli juurde juhuslikult 1) üks õpilane. Kui suur on tõenäosus, et see õpilane oli tüdruk? 2) kaks õpilast. Kui suur on tõenäosus, et üks neist oli tüdruku ja teine poiss? 3) neli õpilast
1) Leidke tõenäosus, et a) kümne inimese hulgast juhuslikult välja kutsutud inimene on naine; b) kümne inimese hulgast juhuslikult välja kutsutud inimene on mees. 2) Mitu erinevat neljaliikmelist rühma saab sellel koolitusel moodustada? 3) Kui suur on tõenäosus, et juhuslikult moodustatud neljaliikmelisse rühma satub täpselt 2 naist? 46. (2009) 30 õpilasest puudus matemaatikatunnist 20%. Puudujatest 2/3 olid poisid ja see moodustas 20% klassi poiste koguarvust. Mitu tüdrukut oli tunnis? Selles matemaatikatunnis kutsuti tahvli juurde juhuslikult 1) üks õpilane. Kui suur on tõenäosus, et see oli poiss? 2) kaks õpilast. Kui suur on tõenäosus, et neist üks oli tüdruk ja teine poiss? 3) neli õpilast. Kui suur on tõenäosus, et vähemalt kolm neist olid tüdrukud? VASTUSED: 1. 1 2. 57
Mõisnikud, kes ei asutanud koole, pidid kirikukassasse maksma kümme taalrit. Igalt kihelkonnalt nõuti kihelkonnakooli asutamist. Patendi lõpuosas märgiti, et suureks takistuseks on kooliraamatute vähesus. Kubermanguvalitsus lubas tulevikus hoolt kanda õpperaamatute trükkimise eest. (Andressen 2003, lk. 77) Kooliaja hakulpidi pastor andma koolikohuslaste nimekirja igale mõisnikule, need aga külakubjaste abiga lapsed kooli nõudma. Kubjas pidi iga nädal kooliskäimist kontrollima ja puudujatest mõisnikule teatama, mõisnik aga talupoegi karistamisega sundima lapsi kooli saatma. Pastoril tuli iga nelja nädala järel mõisa- ja külakoole visiteerida ning märgatud puudustest mõisnikule teatada. Kodus õpetust saanuid tuli pastoreil eksamineerida lihavõttepühade paiku, s.o. koolitalve lõpul. (Eisen 1989, lk. 233) Enamik mõisnikke kartis 1770. aastail, et seoses lugemisoskuse levimisega toimuvad
annaabi.ee 
