see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas napisõnaline ütlus, milles sisaldub üldistatud mõte v eluline tõde.(autoriga Inimene, kes ei loe häid raamatuid, pole põrmugi parem, kui see kes ei oska lugeda.) Mõistatuse alaliigid: keerdküsimused, sõnamängud, tähemängud, kirjutusülesanded, peamurdmisülesanded, tähelepanutestid, piltmõistatused. Kriipamine e grafiti nim. Kõiki kraabitud, lõigatud, värvitud, maalitud jne juhuslikke sõnumeid nt maja seintel, trepikodades jne.
kallutada *Sõrmistik asetseb töölaulal, töötamisel käed on laual *sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal Raskuste käsitsi *Luu- ja lihaskonna I - II *Järgida eeskirju teisaldamine: ülekoormus võib * Kasutada abi Raamatute tekkida teisaldamine hoidlasse Toolide ja laudade tõstmine Psühholoogilised tegurid Tööalased suhted Tasakaalustatud: I Pole nõutav Risk puududb Vaimne pinge Väsimus I - II *Stressiennetus Tööstress *Spordiga tegelemine Liikumine Distsipliin vahetunnis Kui puudub II *Vajadusel saab abi ja ja distsipliin, toetust klassiõpetejadelt raamatukogutundides raamatukoguhoidjal või kooli juhtkonnalt
AIDS-i põhjustab HIV viirus. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 3 RAKU EHITUS JA TALITUS Robert Hook võttis kasutusele raku (cellular) mõiste. Tegi 1. valgusmikroskoopi. Rakud jaotatakse prokarüoodid e eeltuumsed puududb piiritletud tuum (bakteril) ja eukarüoodid e päristuumsed tuum on olemas (looma, taime, seene ja protistirakud) Rakud on väga erinevate suurustega. Suurim jaanalinnu munarakk. Väikseim mükoplasma. LOOMARAKK Rakuorganellid on raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Raku tuum. Tuumaümbris koosneb 2st membraanist kaitse ja ainevahetus. Pooride kaudu liiguvad toitained sisse-välja. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd jt ühendeid
valgumolekulid (küüntes, juustes paiknevad valgumolekulid). Lihtvalgud ehk Proteiinid Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalk on nt munavalge. Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Omakorda jagunevad lihtvalgud: Protamiinid-sisaldavad rohkesti diaminomonokarboksüülhappeid. Nende koostises puuduvad trüpofaan ja väävlit sisaldavad aminohapped.Enamikus protamiinides 8 puududb ka türosiin ja fenüülalaniin. Protamiine moodustavad peptiidahelad koosnevad põhilielt arginiinist, mis põhjustab nende aluselist iseloomu.Protamiine leidub rohkesti spermas ja kalamarjas. Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini. Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes
Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed, tihti allakäändunud servadega, lehetuped peaaegu alati kinnised, keeleke puududb. Õisik – liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast. Emakkond kolmest või kahest viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised
Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed, tihti allakäändunud servadega, lehetuped peaaegu alati kinnised, keeleke puududb. Õisik liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast. Emakkond kolmest või kahest viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised
Levinud maakera kõigil mandritel. Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed, tihti allakäändunud servadega, lehetuped peaaegu alati kinnised, keeleke puududb. Õisik liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast. Emakkond kolmest või kahest viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised
annaabi.ee 
