piiranguteta ja odavamalt müüa. Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös kästitöö käsitööd tehti ja puudsid masinad,algusets kuidas see neil lõpuni valmistati kõik välja kukkus. käsitsi.Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille
Heloodid olid orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia.
poole rajatakse vallikraav.Nt Keava linnus. 3)Ringvall-linnus ehk maalinnus- Nt Varbola.Linnuse jaoks rajati künkad, kuna puudsid looduslikud kõrgemad kohad, Lääne-Eestis. Varbolat võib pidada suurimaks linnuseks Eestis sellel ajal. 4) Kalevipoja säng- Neid rajati
varustamiseks, samuti väiketaludele juurdelõigete andmiseks nind nn sotsialistlike 11 põllumajandusettevõtete-sovhooside, masina-traktrijaamade ja hobulaenutuspunktide- moodustamiseks. Lõpptulemus. Maareformiga ei suudetud tagada planeeritud 12 ha suurusi uustalusid, mis arvestuse kohaselt oleks eeskujuliku maaharimise ja ühe hobuse pidamise juures andnud perekonnale tööd ja leiba. Maa andmine maatamehi ei aidanud, sest enamikul juhtudel puudsid neil loomad, tootmishooned ja vajalik põllumajandustehnika. Loodavad uusmaakohad ei vastanud sageli ka talu normaalse majanmise nõuetele, sest paljudel juhtudel moodustati nad mitme talu äravõetavatst maadest, mis ei paiknenud kõrvuti. Teiselt poolt nõrgendas maa ja tihti ka inventari äravõtmine suuremate talude tootmisvõimet, mille tulemusena vähenes põllumajandussaaduste turutoodand. 15. 1944.47. a maareform. (lk 209) 1944.a sügisel alga suus, sõjajärgne nüukogude maareofm
annaabi.ee 
