Ph. Myoviridae T4 (T-paaris faagid) Lüsogeensed dsDNA Ph Syphoviridae kolifaag lambda SEENTE, AINURAKSETE JA PUTUKATE VIIRUSED dsRNA genoomiga viirused Ph. Totiviridae LA viirus (L-A) ? G. Mimivirus Mimiviirus ssRNA genoomiga putukaviirused Ph. Nodaviridae G. Alphanodavirus NOV (Nodamura virus) BBV (Black beetle Virus) FHV (Flock house virus) G. Betanodavirus Suured dsDNA genoomiga putukaviirused Ph. Baculoviridae G. Nudeopolyhedrovirus (NPV) AcMNPV BmNPV LdMNPV
Soolatüükad Mumps Marutõbi Tubaka mosaiikviirus - Viiruse ehitus: valgust kest kapsiid DNA/RNA - Viiruse paljunemine: Viirusel puudub iseseisev paljunemisvõime - Viirus paljuneb peremeesorganismi abib - Viiruseid saab liigitada nende peremeesorganismide abil: nt Taimeviirused (tubakamosaiikviirus), putukaviirused(ensefaliit, kollapalavik), loomaviirused(marutõbi, linnugripp, seagripp), baktreiviirused e. bakteriofaagi(T4, T2 viirus) Lüütiline tsükkel Lüsogeeniline tsükkel
Sellest ülesaamiseks planeeritakse kasutada geneetiliselt modifitseeritud NVPsid, millesse on kloneeritud putukavastaste toksiinide geene. Baculoviirused on väga tähtsad eukarüootse geeniekspressiooni vektorid (rekombinantsete valkude tootmine), kuna baculoviiruses leidub aktiivseid promootereid (polühedriini, p10, ka varajaste valkude promooterid) ja baculoviiruse genoomi saab kloneerida suuri inserte. Nudiviirused Nudiviirused on ebatüüpilised putukaviirused. Nende viiruste nimetus tuleneb sellest, et nende kepikese kujulisi, membraaniga virione ei pakita erinevalt baculoviirustest OV-desse (“nude” – paljas). Seetõttu on nudiviirused väliskeskkonnas oluliselt vähem stabiilsed kui baculoviirused ja neile on iseloomulik persistentsete ja latentsete infektsioonide tekitamine. Nudiviiruste genoomiks on suur, kaheahelaline tsirkulaarne DNA. Siiani on nudiviiruste